{"id":20165,"date":"2011-08-28T18:16:49","date_gmt":"2011-08-28T15:16:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20165"},"modified":"2011-09-23T21:18:30","modified_gmt":"2011-09-23T18:18:30","slug":"grafeeni-ootamatu-kleepuvus-voib-viia-huvitavate-nanotehnoloogiliste-seadmeteni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20165","title":{"rendered":"Grafeeni ootamatu kleepuvus v\u00f5ib viia huvitavate nanotehnoloogiliste seadmeteni"},"content":{"rendered":"

Grafeen, mida peetakse niigi hetke kuumimaks nanomaterjaliks, muutus just veelgi huvitavamaks, v\u00e4idab uurimus. <\/strong><\/p>\n

Uued andmed, millede kohaselt grefeenil on \u00fcllatavalt tugevad kleepuvad omadused, aitavad juhtida grafeenitootmise ning grafeenip\u00f5histe mehaaniliste seadmete, n\u00e4iteks resonaatorite ja gaasi eraldavate membraanide arengut. Eksperimendid n\u00e4itasid, et grafeeni erakordne paindlikkus v\u00f5imaldab sel kohaneda ka k\u00f5ige siledamate aluspindade pindadega, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku ettekujutus r\u00f5hu alla seatud grafeenmembraanidest. Pilt: Victor Tzen ja Rex Tzen<\/p><\/div>\n

,,K\u00f5ige huvitavamaks selle t\u00f6\u00f6 juures on see, et meil on v\u00f5imalus luua uusi rakendusi, mis seda erakordset paindlikkust ja grafeeni kleepuvaid omadusi \u00e4ra kasutavad. Lisaks v\u00f5ime me m\u00f5elda v\u00e4lja unikaalseid eksperimente, mis meile selle nanomaterjali kohta veelgi rohkem informatsiooni annavad, ” s\u00f5nas artikli peaautor Scott Bunch.<\/p>\n

Oma uurimuses m\u00f5\u00f5tsid teadlased grafeenlehekeste klaasalusele kleepumise energiat, kasutades selleks nn “villi testi(ingl k blister test<\/em>).”<\/p>\n

Adhesioonienergia(Adhesioon – vedeliku molekulide ja tahke materjali pinna vaheline vastastoime (vesiklaas))\u00a0kirjeldab kahe omavahel kokku asetatud materjali kleepuvust. Kleepuvus v\u00f5ib m\u00e4ngida kahjustavat rolli erinevates mikromehaanilistes struktuurides, kus see v\u00f5ib p\u00f5hjustada seadmete rikki minemist v\u00f5i pikendada lihtsalt uue tehnoloogia arendamiseks kuluvat aega.<\/p>\n

Antud uurimus oli esimene kord, mil m\u00f5\u00f5deti otseselt grafeeni nanostruktuuride kleepuvaid omadusi eksperimentaalselt. Selgus, et grafeeni kinnitumise eest alusele ja ka erinevate grafeeni kihtide omavahelise kleepumise eest vastutavad van der Waalsi j\u00f5ud<\/a>.<\/p>\n

Teadlased leidsid, et grafeeni ja klaasaluse vahelised adhesioonienergiad olid mitu suurusj\u00e4rku suuremad kui tavaliste mikromehaaniliste struktuuride adhesioonienergiad – seet\u00f5ttu on grafeeni kleepumine pigem vedeliku kui tahkise kleepumise sarnane.<\/p>\n

Bunchi s\u00f5nul tahetakse grafeeni h\u00e4mmastavaid mehaanilisi omadusi kasutada \u00e4ra \u00fcli\u00f5hukeste membraanide valmistamiseks, mida saaks kasutada energias\u00e4\u00e4stlike eraldajatena n\u00e4iteks maagaasi t\u00f6\u00f6tlemisel v\u00f5i vee puhastamisel. Grafeeni suurep\u00e4rased elektrilised omadused lubavad aga uuendada kogu mikroelektroonika t\u00f6\u00f6stust.<\/p>\n

K\u00f5igis neis rakendustes, kuid samuti ka igas suuremahulises grafeeni tootmisprotsessis, on grafeeni vastastikm\u00f5ju teiste pindadega olulise t\u00e4htsusega ning selle m\u00f5istmine aitab kaasa selle tehnoloogia kiiremale arengule.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Ultrastrong adhesion of graphene membranes<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Grafeen, mida peetakse niigi hetke kuumimaks nanomaterjaliks, muutus just veelgi huvitavamaks, v\u00e4idab uurimus. Uued andmed, millede kohaselt grefeenil on \u00fcllatavalt tugevad kleepuvad omadused, aitavad juhtida grafeenitootmise ning grafeenip\u00f5histe mehaaniliste seadmete, n\u00e4iteks resonaatorite ja gaasi eraldavate membraanide arengut. Eksperimendid n\u00e4itasid, et grafeeni erakordne paindlikkus v\u00f5imaldab sel kohaneda ka k\u00f5ige siledamate aluspindade pindadega, kirjutab Physorg.com. ,,K\u00f5ige huvitavamaks […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":20166,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-20165","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-grafeengrafaan","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20165","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20165"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20165\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20166"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20165"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20165"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20165"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}