{"id":20170,"date":"2011-08-29T17:02:14","date_gmt":"2011-08-29T14:02:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20170"},"modified":"2011-08-29T17:02:14","modified_gmt":"2011-08-29T14:02:14","slug":"jalgiti-paikeselt-maale-liikuvat-kosmosetormi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20170","title":{"rendered":"J\u00e4lgiti P\u00e4ikeselt Maale liikuvat kosmosetormi"},"content":{"rendered":"

Esmakordselt on Maast kaugel asuv kosmoselaev j\u00e4\u00e4dvustanud p\u00e4ikesetormi, mis ,,katab\u201d meie planeedi. J\u00e4\u00e4dvustus s\u00fctitas solaarf\u00fc\u00fcsikuid, kelle s\u00f5nul v\u00f5ib see viia t\u00e4htsate edasiminekuteni kosmose ilma ennustamises.<\/strong><\/p>\n

,,Film tekitas minus k\u00fclmav\u00e4rinaid,\u201d s\u00f5nas f\u00fc\u00fcsik Craig DeForest<\/strong>. ,,J\u00e4\u00e4dvustati aine v\u00e4ljapaiskumine kroonist (ingl. k. coronal mass ejection<\/em> \u2013 CME), mis paisus hiiglaslikuks plasmam\u00fc\u00fcriks. Seej\u00e4rel paiskus see \u00fcle pisikese sinise laigu \u2013 Maa,” kirjutab Nasa.gov<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a>

STEREO-A j\u00e4lgis aine v\u00e4ljapurset kroonist P\u00e4ikeselt Maale. Pilt: SwRI<\/p><\/div>\n

Aine v\u00e4ljapurskumine kroonist tekitab miljardi tonni raskuseid p\u00e4ikeseplasma pilvi, mis lennutatakse v\u00e4lja samadest plahvatustest, mis s\u00fctitavad p\u00e4ikeseleeke. Kui pilved liiguvad meie planeedist m\u00f6\u00f6da, p\u00f5hjustavad nad virmalisi, kiirgustorme ja m\u00f5nedel \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel elektrikatkestusi. Seet\u00f5ttu on pilvede j\u00e4lgimine ja nende saabumise ennustamine t\u00e4htis osa kosmose ilma ennustamises.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4dvustuse teinud STEREO-A on \u00fcks kahest 2006. aastal kosmosesse lennutatud kosmoselaevast, mis j\u00e4lgivad P\u00e4ikese aktiivsust laia ulatusega asukohtadest. Tormi ajal oli STEREO-A enam kui 104 miljoni kilomeetri kaugusel Maast, andes s\u00fcndmusest kauge vaate, mida pole v\u00f5imalik saada \u00fcmber Maa tiirlevatelt kosmoselaevadelt.<\/p>\n

Aine v\u00e4ljapurskumine kroonist on esmalt hele ja h\u00e4sti n\u00e4htav. N\u00e4htavus aga v\u00e4heneb kiiresti, kui t\u00fchimiku katavad pilved. Ajaks, mil tavap\u00e4rane CME l\u00e4bib Veenuse orbiidi, on see miljard korda tuhmim t\u00e4iskuu pinnast ning enam kui tuhat korda tuhmim Linnuteest. Maale j\u00f5udvad aine v\u00e4ljapursked on peaaegu sama \u00f5hk\u00f5rnad ja l\u00e4bipaistvad kui vaakum.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kaader STEREO kosmoselaeva orbitaalsetest asukohtadest ja vaatev\u00e4ljadest 2008. aasta CME ajal. Oran\u017e ala esindab aine v\u00e4ljapurset kroonist. Pilt: NASA\/Goddard Space Flight Center\/Scientific Visualization Studio<\/p><\/div>\n

,,Nende tuhmide pilvede eraldamine t\u00e4hevalguse ja planeetide vahelise tolmu seast on olnud suur v\u00e4ljakutse,\u201d s\u00f5nas DeForest. T\u00f5epoolest, tema meeskonnal v\u00f5ttis selle saavutamine aega kolm aastat. \u00c4sjaavaldatud film tormist j\u00e4\u00e4dvustati 2008. aasta detsembris ning meeskond on seni selle kallal t\u00f6\u00f6d teinud. N\u00fc\u00fcd, mil nende tehnika on t\u00e4iustatud, v\u00f5ib seda rakendada regulaarselt\u00a0ilma nii suure viivituseta.<\/p>\n

Filmid m\u00e4\u00e4ravad CME saabumise aja ja massi. Pilve heledusest v\u00f5ivad uurijad v\u00e4lja arvutada gaasi tiheduse muljetavaldava t\u00e4psusega. Nende tulemused 2008. aasta detsembris toimunud s\u00fcndmuse kohta vastasid tegelikele m\u00f5\u00f5tmistele m\u00f5ne protsendi t\u00e4psusega. Kui seda tehnikat rakendatakse tulevaste tormide korral, on v\u00f5imalik ennustada ka nende m\u00f5ju suurema kindlusega.<\/p>\n

NASA pressikonverentsil t\u00f5i DeForest v\u00e4lja m\u00f5ned filmi eredaimad kaadrid: kui aine purskus kroonist, oli see poorne magneetiliste seinadega, olles \u00fcmbritsetud madala tihedusega gaasipilvest. Kui aga aine v\u00e4ljapurse \u00fcletas P\u00e4ikese ja Maa vahelise ala, muutus selle kuju. CME ,,k\u00fcndis\u201d justkui lumesahk l\u00e4bi p\u00e4ikesetuule, kogudes sellest ainet k\u00f5rguvasse plasmapilve. Ajaks, mil CME j\u00f5udis Maale, oli see kogunenud gaasi raskuse t\u00f5ttu sissepoole kokku varisenud.<\/p>\n

Pressikonverentsil k\u00f5nelejad r\u00f5hutasid, et esitatud kuvandid aitavad kaasa millelegi enamale, kui \u00fche s\u00fcndmuse m\u00f5istmisele. CME sisemine f\u00fc\u00fcsika on paljastatud esmakordselt ning see edasiminek vormib aine v\u00e4ljapursete teoreetilisi mudeleid ja arvuti poolt loodud ennustusi mitmeteks tulevasteks aastateks.<\/p>\n

Vaata videot siit<\/a>.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Esmakordselt on Maast kaugel asuv kosmoselaev j\u00e4\u00e4dvustanud p\u00e4ikesetormi, mis ,,katab\u201d meie planeedi. J\u00e4\u00e4dvustus s\u00fctitas solaarf\u00fc\u00fcsikuid, kelle s\u00f5nul v\u00f5ib see viia t\u00e4htsate edasiminekuteni kosmose ilma ennustamises. ,,Film tekitas minus k\u00fclmav\u00e4rinaid,\u201d s\u00f5nas f\u00fc\u00fcsik Craig DeForest. ,,J\u00e4\u00e4dvustati aine v\u00e4ljapaiskumine kroonist (ingl. k. coronal mass ejection \u2013 CME), mis paisus hiiglaslikuks plasmam\u00fc\u00fcriks. Seej\u00e4rel paiskus see \u00fcle pisikese sinise laigu […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":20172,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-20170","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20170","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20170"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20170\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20172"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20170"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20170"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20170"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}