{"id":20179,"date":"2011-08-29T17:16:07","date_gmt":"2011-08-29T14:16:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20179"},"modified":"2011-08-29T17:16:07","modified_gmt":"2011-08-29T14:16:07","slug":"nasa-wise-missioon-avastas-jahedaima-taheklassi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20179","title":{"rendered":"NASA Wise Missioon avastas jahedaima t\u00e4heklassi"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased on NASA Laia Ulatusega Infrapuna Vaatluse Uurija (ingl. k. <em>Wide-field Infrared Survey Explorer<\/em> \u2013 WISE) kogutud andmete abil avastanud k\u00fclmima klassi t\u00e4hesarnaseid kehasid, mille temperatuur on sama jahe kui inimkeha.<\/strong><\/p>\n<p>Astronoomid jahtisid neid tumedaid objekte, nimetusega Y k\u00e4\u00e4bused (ingl. k <em>Y dwarfs)<\/em>, enam kui aastak\u00fcmne jooksul ilma eduta. N\u00e4htava valguse teleskoobist vaadelduna on neid pea v\u00f5imatu n\u00e4ha. WISE infrapuna n\u00e4gemisv\u00f5ime v\u00f5imaldas aga teleskoobil viimaks m\u00e4rgata kuue Y k\u00e4\u00e4buse \u00f5rna helendust. Need taevakehad on meie P\u00e4ikesele suhteliselt l\u00e4hedal \u2013 umbes 40 valgusaasta kaugusel, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.nasa.gov\/mission_pages\/WISE\/news\/wise20110823.html\">Nasa.gov<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_20180\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581742main_pia14720-43_946-710.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20180\" class=\"size-medium wp-image-20180 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581742main_pia14720-43_946-710-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581742main_pia14720-43_946-710-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581742main_pia14720-43_946-710-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581742main_pia14720-43_946-710.jpg 946w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20180\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus sellest, milline v\u00f5ib Y k\u00e4\u00e4bus v\u00e4lja n\u00e4ha. Pilt: NASA\/JPL-Caltech <\/p><\/div>\n<p>Y-d on pruunide k\u00e4\u00e4buste perekonna jahedaimad liikmed. Pruune k\u00e4\u00e4buseid nimetatakse vahel ,,nurjunud\u201d t\u00e4htedeks. Nende mass on liiga v\u00e4ike aatomite sulatamiseks tuumades. Seega ei p\u00f5le nad selliselt, nagu meie P\u00e4ikese sarnased t\u00e4hed, mis s\u00e4ravad p\u00fcsivalt miljardite\u00a0 aastate jooksul. Selle asemel jahenevad ja tuhmuvad need kehad aja jooksul ja see v\u00e4hene valgus, mida nad kiirgavad, on vaid infrapuna lainepikkustel.<\/p>\n<p>Astronoomid uurivad pruune k\u00e4\u00e4buseid, et paremini m\u00f5ista t\u00e4htede moodustumist ning aimu saada meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi v\u00e4liste planeetide atmosf\u00e4\u00e4ridest. Pruunide t\u00e4htede atmosf\u00e4\u00e4rid on sarnasted gaasihiidude, n\u00e4iteks Jupiteri atmosf\u00e4\u00e4riga. Neid on aga lihtsam vaadelda, sest nad on kosmoses \u00fcksi &#8211; eemal teiste t\u00e4htede pimestavast valgusest.<\/p>\n<div id=\"attachment_20181\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581768main_pia14721-anno-946.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20181\" class=\"size-medium wp-image-20181 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581768main_pia14721-anno-946-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581768main_pia14721-anno-946-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581768main_pia14721-anno-946-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581768main_pia14721-anno-946.jpg 946w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20181\" class=\"wp-caption-text\">NASA WISE teleskoop avastas k\u00fclmima Y k\u00e4\u00e4buse - pildil m\u00e4rgitud rohelise ringiga. Pilt: NASA\/JPL-Caltech\/UCLA<\/p><\/div>\n<p>Seni on WISE kogutud andmete abil avastatud 100 uut pruuni k\u00e4\u00e4bust. Oodatakse veel leide, kuni teadlased vaatavad j\u00e4tkuvalt l\u00e4bi suurt andmehulka WISE-lt. See teleskoop sooritas t\u00e4nap\u00e4eva k\u00f5ige arenenuma vaatluse infrapuna lainepikkustel 2010. aasta jaanuarist 2011. aasta veebruarini, skaneerides terve taeva umbes 1,5 korda.<\/p>\n<p>Sajast pruunist k\u00e4\u00e4busest kuus klassifitseeriti jahedateks Y-deks. \u00dcks Y k\u00e4\u00e4bustest, nimega WISE 1828+2650, on rekordiliselt k\u00fclmim pruun k\u00e4\u00e4bus. Selle atmosf\u00e4\u00e4ri temperatuur on umbes 25 kraadi Celsiuse j\u00e4rgi.<\/p>\n<div id=\"attachment_20182\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581763main_pia14722-43_946-710.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20182\" class=\"size-medium wp-image-20182\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581763main_pia14722-43_946-710-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581763main_pia14722-43_946-710-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581763main_pia14722-43_946-710-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/581763main_pia14722-43_946-710.jpg 946w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20182\" class=\"wp-caption-text\">Kunstniku n\u00e4gemus erinevatest pruunidest k\u00e4\u00e4bustest. Pilt: NASA\/JPL-Caltech <\/p><\/div>\n<p>Kui WISE meeskond tegi kindlaks pruunide k\u00e4\u00e4buste kandidaadid, p\u00f6\u00f6rdusid nad NASA Spitzer Kosmoseteleskoobi poole, et nimekirja l\u00fchendada. K\u00e4\u00e4buste kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks kasutas WISE meeskond m\u00f5nda Maa v\u00f5imsamat teleskoopi, eraldamaks kehade valgust ja vaatlemaks k\u00f5nekaid molekulaarseid viiteid veest, metaanist ja v\u00f5imalikust ammoniaagist. Uutest Y k\u00e4\u00e4bustest k\u00f5ige k\u00fclmemate puhul kasutas meeskond NASA Hubble Kosmoseteleskoopi. Y k\u00e4\u00e4bused m\u00e4\u00e4rati kindlaks nende spektraalomaduste muutuse t\u00f5ttu v\u00f5rrelduna teiste pruunide k\u00e4\u00e4bustega, mis viitab nende atmosf\u00e4\u00e4ri madalamale temperatuurile.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.nasa.gov\/mission_pages\/WISE\/news\/wise20110823.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased on NASA Laia Ulatusega Infrapuna Vaatluse Uurija (ingl. k. Wide-field Infrared Survey Explorer \u2013 WISE) kogutud andmete abil avastanud k\u00fclmima klassi t\u00e4hesarnaseid kehasid, mille temperatuur on sama jahe kui inimkeha. Astronoomid jahtisid neid tumedaid objekte, nimetusega Y k\u00e4\u00e4bused (ingl. k Y dwarfs), enam kui aastak\u00fcmne jooksul ilma eduta. N\u00e4htava valguse teleskoobist vaadelduna on neid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":20180,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[113],"class_list":{"0":"post-20179","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kauged-planeedid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20179","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20179"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20179\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20180"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20179"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20179"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20179"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}