{"id":20208,"date":"2011-08-29T16:58:38","date_gmt":"2011-08-29T13:58:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20208"},"modified":"2011-09-23T21:17:27","modified_gmt":"2011-09-23T18:17:27","slug":"hiina-ja-usa-koostoona-avati-uus-neutriinodetektor","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20208","title":{"rendered":"Hiina ja USA koost\u00f6\u00f6na avati uus neutriinodetektor"},"content":{"rendered":"<p><strong>Hiinas valmis kahe suurriigi, Hiina ja USA, koost\u00f6\u00f6na Daya lahe \u00e4\u00e4rde neutriinodetektorite kompleks. Seni suurima Hiina v\u00e4liskoost\u00f6\u00f6projekti raames ehitatud teadusasutuses hakatakse otsima neutriino laengute fluktuatsiooni \u201esegunemisnurka\u201c (\u201emixing angle\u201c), t\u00e4hisega \u03b8<sub>13. <\/sub>Koost\u00f6\u00f6s osaleb 19 Hiina ja 16 Ameerika \u00fclikooli.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_20209\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/detektor.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20209\" class=\"size-medium wp-image-20209\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/detektor-300x182.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"182\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/detektor-300x182.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/detektor-250x151.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/detektor.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20209\" class=\"wp-caption-text\">Pilt neutriinodetektori sisemusest. S\u00e4tendavad kuplikesed on fotokordistid, mis registreerivad katsekambris tekkivad valguss\u00e4hvatusi. <\/p><\/div>\n<p>Neutriinod osalevad vaid gravitatsioonilises ja n\u00f5rgas vastastikm\u00f5jus, mille t\u00f5ttu on neid raske tuvastada. Kosmilised neutriinod j\u00f5uavad Maale suures osas P\u00e4ikselt. Maal on neutriinode allikaks tuumaelektrijaamade reaktorid, mida leidub Daya lahe \u00e4\u00e4res neli.<\/p>\n<p>Neutriinodel on kolm v\u00f5imalikku laengut, elektronlaeng, m\u00fc\u00fconlaeng ja taulaeng, vastavad t\u00e4hised on \u03bd<sub>e<\/sub>, \u03bd<sub>\u03bc<\/sub> ja<sub> <\/sub>\u03bd<sub>\u03c4<\/sub>. Neutriino laeng on ajas muutuv (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Neutrino_oscillation\">siit<\/a>). Vastava muutusega seostatakse kolme \u201esegunemisnurka\u201c \u03b8<sub>12<\/sub>, \u03b8<sub>23<\/sub> ja \u03b8<sub>13<\/sub>.<\/p>\n<p>Katses otsitavat nurka \u03b8<sub>13 <\/sub>m\u00f5\u00f5detakse kokku kolmes detektoris neutriinode stsintillatsiooni abil. Iga detektor sisaldab kokku 20 tonni gadoliiniumiga rikastatud vedelat stsintilaatorit. Detektorisse sattuv neutriino p\u00f5hjustab valguss\u00e4hvatuse, mis tuvastatakse fotokordistite abil.<\/p>\n<p>Teadusasutus asub Hong Kongist 55 km kirdes. Kaks kolmest detektorist on 100 meetri s\u00fcgavusel maa all, mis v\u00e4hendab mitteolulise kiirguse registreerimist. Kolmas aparaat valmib j\u00e4rgmise aasta juunis ja asub 300 meetri s\u00fcgavusel kahe k\u00f5rgema detektori l\u00e4heduses. Detektorite andmete v\u00f5rdluses on v\u00f5imalik neutriinode laengute muutused registreerida. Tegemist on seni t\u00e4pseima \u03b8<sub>13 <\/sub>nurka m\u00f5\u00f5tva eksperimendiga<sub>.<\/sub><\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/46885\">PhysicsWorld<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hiinas valmis kahe suurriigi, Hiina ja USA, koost\u00f6\u00f6na Daya lahe \u00e4\u00e4rde neutriinodetektorite kompleks. Seni suurima Hiina v\u00e4liskoost\u00f6\u00f6projekti raames ehitatud teadusasutuses hakatakse otsima neutriino laengute fluktuatsiooni \u201esegunemisnurka\u201c (\u201emixing angle\u201c), t\u00e4hisega \u03b813. Koost\u00f6\u00f6s osaleb 19 Hiina ja 16 Ameerika \u00fclikooli. Neutriinod osalevad vaid gravitatsioonilises ja n\u00f5rgas vastastikm\u00f5jus, mille t\u00f5ttu on neid raske tuvastada. Kosmilised neutriinod j\u00f5uavad Maale [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":20209,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-20208","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20208","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20208"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20208\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20209"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20208"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20208"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20208"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}