{"id":20230,"date":"2011-08-29T18:03:57","date_gmt":"2011-08-29T15:03:57","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20230"},"modified":"2011-09-21T13:23:12","modified_gmt":"2011-09-21T10:23:12","slug":"nanotermomeetrid-elavas-rakus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20230","title":{"rendered":"Nanotermomeetrid elavas rakus"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased kasutasid esmakordselt elusrakkude temperatuuri m\u00f5\u00f5tmiseks kvantt\u00e4ppe (quantum dots). Avastati, et rakkude sees ei kehti seniarvatud 37 C temperatuuri ainuvalitsus.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_20231\" style=\"width: 210px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/nanothermome.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20231\" class=\"size-full wp-image-20231\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/nanothermome.jpg\" alt=\"\" width=\"200\" height=\"385\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20231\" class=\"wp-caption-text\">Teadlased kasutasid elusate rakkude temperatuuride m\u00f5\u00f5tmiseks kvantt\u00e4ppe (quantum dots). Pildil paistavad need punasena.<\/p><\/div>\n<p>T\u00f6\u00f6s kasutati nanotermomeetritena kvantt\u00e4ppe, mis on olemuselt v\u00e4ga v\u00e4ikesed pooljuhtkristallid. V\u00e4iksuse t\u00f5ttu on need v\u00f5imalik viia elusa raku sisse. Temperatuuri muutudes kiirgab kristall eri lainepikkustega footoneid.<\/p>\n<p>Teadlased on ammu arvanud, et erinevate rakkude sees on erinev temperatuur. Rakud toodavad osade reaktsioonide tulemusena soojust. M\u00f5ned rakud tegutsevad aktiivsemalt kui teised. Lisaks v\u00f5ivad temperatuurid erineda raku eri osade vahel. N\u00e4iteks v\u00f5ib mitokonder, rakule energiat tootev organell, toota rohkem soojust kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud raku osad.<\/p>\n<p>M\u00f5\u00f5tmiseks kasutati hiirte rakke. Teadlased leidsid, et rakkude ja nende sisestruktuuri eri osade vahel v\u00f5ib temperatuuride erinevus olla kuni paar kraadi Celsiuse skaalal. M\u00f5\u00f5tetulemused ei ole aga eriti t\u00e4psed, mist\u00f5ttu on l\u00f5plike j\u00e4relduste tegemine ennatlik. T\u00f6\u00f6r\u00fchm stimuleeris rakke nii, et need tootsid tavalisest rohkem soojust.<\/p>\n<p>Rakusisese temperatuuri muutustel v\u00f5ib olla suur m\u00f5ju kogu organismile. N\u00e4iteks v\u00f5ib temperatuuri k\u00f5ikumine m\u00f5jutada DNA-d viisil, mis p\u00f5hjustab geneetilise materjali muutumist. Lisaks v\u00f5ib muutuda valkude eluts\u00fckkel. Liiga k\u00f5rgete temperatuuride korral valgud denatureerivad ja h\u00e4vivad. H\u00e4irub valkude tootmine.<\/p>\n<p>Nanotermomeetriaga on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata raku temperatuuritundlikkus, olgu see heterogeenne v\u00f5i homogeenne. Teadlaste \u00fche h\u00fcpoteesi kohaselt kasutavad rakud temperatuuri omavaheliseks suhtluseks.<\/p>\n<p>Edasi kavatsetakse uurida temperatuuride erinevuse p\u00f5hjusi. Teadust\u00f6\u00f6 praktiliseks v\u00e4ljundiks on muuhulgas haiguste ennetamine.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-nano-thermometers-temperature-response-differences-cells.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased kasutasid esmakordselt elusrakkude temperatuuri m\u00f5\u00f5tmiseks kvantt\u00e4ppe (quantum dots). Avastati, et rakkude sees ei kehti seniarvatud 37 C temperatuuri ainuvalitsus. T\u00f6\u00f6s kasutati nanotermomeetritena kvantt\u00e4ppe, mis on olemuselt v\u00e4ga v\u00e4ikesed pooljuhtkristallid. V\u00e4iksuse t\u00f5ttu on need v\u00f5imalik viia elusa raku sisse. Temperatuuri muutudes kiirgab kristall eri lainepikkustega footoneid. Teadlased on ammu arvanud, et erinevate rakkude sees on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":20231,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-20230","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20230","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20230"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20230\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20231"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20230"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20230"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20230"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}