{"id":20242,"date":"2011-08-29T20:05:54","date_gmt":"2011-08-29T17:05:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20242"},"modified":"2011-09-21T13:15:34","modified_gmt":"2011-09-21T10:15:34","slug":"uus-nanoparameeter-lahendab-rani-omaduste-dilemma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20242","title":{"rendered":"Uus nanoparameeter lahendab r\u00e4ni omaduste dilemma"},"content":{"rendered":"<p><strong>Aalto \u00dclikooli teadlaste poolt tehtud uus avastus v\u00f5ib m\u00f5jutada tuleviku nanoseadmete ehitust.<\/strong><\/p>\n<p>Suurema t\u00fckina on mitmed materjalid &#8211; nende seas ka r\u00e4ni &#8211; sama haprad kui klaas. Nanoosakesena v\u00f5ib sama materjali aga suruda kokku pooleni oma ruumalast ilma seda purustamata. Rahvusvaheline teadlastegrupp, keda juhtis professor Roman Novak, tegi sellega seoses uue avastuse, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-nanoscale-parameter-dilemmas-silicon-property.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_20243\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/021505laser_chip450x376.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20243\" class=\"size-medium wp-image-20243\" title=\"021505laser_chip450x376\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/021505laser_chip450x376-300x250.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"250\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/021505laser_chip450x376-300x250.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/021505laser_chip450x376-250x208.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/021505laser_chip450x376.jpg 450w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20243\" class=\"wp-caption-text\">R\u00e4nikiip.<\/p><\/div>\n<p>Teadlased j\u00e4lgisid aatom aatomi haaval \u00fcmbekorrastumisi, mis tekkisid v\u00e4ikeste r\u00e4nisf\u00e4\u00e4rikeste kokkusurumisel. Nad leidsid, et materjali reaktsioon s\u00f5ltus piiratuse astmest, mis on vastupidine h\u00e4stituntud &#8220;suuruse efektile.&#8221; Materjali ruumala v\u00e4hendamine p\u00f5hjustab mehaaniliselt tekitatud kujumuutuste korral ootamatuid deformatsioonimehhanisme.<\/p>\n<p>Suurema t\u00fckina on r\u00e4nil teadup\u00e4rast plastsed omadused, mida iseloomustavad faasi\u00fcleminekud. Uurimuses leiti aga, et \u00fcleminek suhteliselt piiratud t\u00fcki olekust v\u00e4hem piiratud nanoosakese olekusse viib muutusteni r\u00e4ni mehaanilises reaktsioonis.<\/p>\n<p>Uurimus annab p\u00f5hja nanoruumalas tekkiva plastsuse uurimiseks, olles seega korratavaks vahendiks kristalli ebakorrap\u00e4rasuste, mis dramaatiliselt m\u00f5jutavad materjali funktsionaalseid omadusi ja <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Biocompatibility\">biosobivust, <\/a>loomisel. Selle teema lihtne seletus m\u00f5jutab suurelt tuleviku nanoseadmeid, nende seas n\u00e4iteks ultraviolett-fotodetektoreid, lasereid kiibil, ravimitransportereid ja bioloogilisi markereid.<\/p>\n<p>,,Nanoskaalas piiratuse&#8221; parameetrit pole seni kunagi suurusest s\u00f5ltuvate n\u00e4htuste seletamisel otseselt arvesse v\u00f5etud. Uurimustulemused lahendavad m\u00f5ningaid dilemmasid, milledest varasemates uurimustes kirjutatud on, ning annab v\u00f5imaluse terve hulga uute nanoseadmete valmistamiseks.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-nanoscale-parameter-dilemmas-silicon-property.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nnano\/journal\/v6\/n8\/abs\/nnano.2011.118.html\">Deconfinement leads to changes in the nanoscale plasticity of silicon<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aalto \u00dclikooli teadlaste poolt tehtud uus avastus v\u00f5ib m\u00f5jutada tuleviku nanoseadmete ehitust. Suurema t\u00fckina on mitmed materjalid &#8211; nende seas ka r\u00e4ni &#8211; sama haprad kui klaas. Nanoosakesena v\u00f5ib sama materjali aga suruda kokku pooleni oma ruumalast ilma seda purustamata. Rahvusvaheline teadlastegrupp, keda juhtis professor Roman Novak, tegi sellega seoses uue avastuse, kirjutab Physorg.com. Teadlased [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-20242","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20242","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20242"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20242\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20242"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20242"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20242"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}