{"id":20259,"date":"2011-08-30T11:50:56","date_gmt":"2011-08-30T08:50:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20259"},"modified":"2011-09-02T10:11:38","modified_gmt":"2011-09-02T07:11:38","slug":"usa-s-valmis-venitatav-oled","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20259","title":{"rendered":"USA-s valmis venitatav OLED"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kalifornia Los Angelesi \u00dclikooli UCLA teadlased valmistasid esimestena h\u00e4sti venitatava orgaanilise valgust kiirgava dioodi OLED-i (organic light emitting diode, loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Organic_light-emitting_diode\">siit<\/a>). Seade on 1 x 2 cm suur ja koosneb pol\u00fcmeerse struktuuriga s\u00fcsinik nanotoru elektroodist, mis on kihiti kantud sinist valgust kiirgavale plastikule. <\/strong><\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_20260\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><strong><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/veniOLED.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20260\" class=\"size-full wp-image-20260\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/veniOLED.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"90\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/veniOLED.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/veniOLED-300x54.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/veniOLED-250x45.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><\/strong><\/strong><p id=\"caption-attachment-20260\" class=\"wp-caption-text\">J\u00e4rjestikustel piltidel on kujutatud OLED-i venitamine.<\/p><\/div>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>J\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna venitatav elektroonika on veel lapsekingades ja pakitseb tehnilistest probleemidest. N\u00e4iteks on elektrit juhtivate s\u00fcsinik nanotorude venitamisel vajalik, et need oleks mingile pinnale kinnitatud. Varem proovitud elastsete kilede katmine nanotorudega ei ole soovitud tulemusi andnud, sest torud libisevad \u00fcksteise suhtes. Toru ise ei deformeeru, materjal ei ole t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral venitatav. UCLA saavutas aga torude venitamise.<\/p>\n<p>\u00dcks uue tehnoloogia tagasil\u00f6\u00f6kidest on s\u00fcsinik nanotorudest kile l\u00fchistumine, mis on seotud eba\u00fchtlase kile tasapinnaga. UCLA valmistatud kile on aga siledam ja sobib elektroodide valmistamiseks.<\/p>\n<p>[vsw id=&#8221;h1IPMbyEbE8&#8243; source=&#8221;youtube&#8221; width=&#8221;425&#8243; height=&#8221;344&#8243; autoplay=&#8221;no&#8221;]<\/p>\n<p>\u00dclem\u00e4\u00e4rase v\u00f5i liiga paljude venitamiste tulemusena katkeb \u00fchendus ka uutes UCLA-s valmistatud elektroodides. T\u00f6\u00f6kindlatest ja heade t\u00f6\u00f6parameetritega seadmetest ollakse veel kaugel, aga t\u00f6\u00f6 k\u00e4ib.<\/p>\n<p>OLED-ide rakenduste p\u00f5ld on lai. N\u00e4iteks on OLED tehnoloogia abil tulevikus v\u00f5imalik valmistada elastseid kokkurullitavaid ekraane, kahanevaid ja paisuvaid mobiiltelefone ja meditsiini tarbeks biomeetrilist riietust.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-ucla-fully-stretchable-oled.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kalifornia Los Angelesi \u00dclikooli UCLA teadlased valmistasid esimestena h\u00e4sti venitatava orgaanilise valgust kiirgava dioodi OLED-i (organic light emitting diode, loe siit). Seade on 1 x 2 cm suur ja koosneb pol\u00fcmeerse struktuuriga s\u00fcsinik nanotoru elektroodist, mis on kihiti kantud sinist valgust kiirgavale plastikule. \u00a0 \u00a0 J\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna venitatav elektroonika on veel lapsekingades ja pakitseb tehnilistest [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":20260,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-20259","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20259","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20259"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20259\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20260"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20259"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20259"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20259"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}