{"id":20293,"date":"2011-08-31T23:31:45","date_gmt":"2011-08-31T20:31:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20293"},"modified":"2011-08-31T23:31:45","modified_gmt":"2011-08-31T20:31:45","slug":"esimesed-tuumaelektrijaamad-kuu-ja-marsi-asutustesse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20293","title":{"rendered":"Esimesed tuumaelektrijaamad Kuu ja Marsi asutustesse"},"content":{"rendered":"

Esimesed tuumajaamad, mille rajamist peetakse v\u00f5imalikuks Kuule, Marsile ja teistele planeetidele mehitatud v\u00f5i automaatsetes baasides elektri tootmiseks, v\u00f5ivad t\u00f5epoolest v\u00e4lja n\u00e4ha, nagu nad oleksidki p\u00e4rit kosmosest.<\/strong><\/p>\n

K\u00e4imasoleva projekti juhi James E. Werneri<\/strong> s\u00f5nul on uuenduslik planeedi pinnal rakendatav tuumal\u00f5hestamise tehnoloogia (ingl. k.\u00a0fission surface power system<\/em>) elektrienergeetikas v\u00e4ga erinev tuttavatest maistest tuumaelektrijaamadest, mis laiuvad suurtel maa-aladel ning omavad suuri struktuurikomponente, n\u00e4iteks jahutustorne, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus sellest, milline v\u00f5ib v\u00e4lja n\u00e4ha tuumal\u00f5hustuss\u00fcsteem Kuu pinnal. Pilt: Galaxy Wire<\/p><\/div>\n

,,Inimesed ei tunneks \u00e4ragi, et see tuumal\u00f5hustuss\u00fcsteem on tuumaelektrijaama reaktor,\u201d s\u00f5nas Werner ja j\u00e4tkas: ,,Reaktor ise v\u00f5ib olla umbes 0,5 meetri laiune ja 0,7 meetri k\u00f5rgune \u2013 umbes sama suur kui kaasaskantav kohver. Reaktoris poleks jahutuss\u00fcsteeme. Tuumal\u00f5hustuss\u00fcsteem on kompaktne, usaldusv\u00e4\u00e4rne ja turvaline ning v\u00f5ib osutuda \u00fclioluliseks teistele planeetidele jaamade v\u00f5i elukohtade rajamisel. Tuumal\u00f5hustamise tehnoloogiat saab rakendada n\u00e4iteks Kuu peal.\u201d<\/p>\n

Meeskond ehitab praeguse plaani kohaselt tehnoloogiat demonstreeriva seadise 2012. aastaks. See on \u00fchisprojekt NASA ja Ameerika \u00dchendriikide Energiaministeeriumi vahel. Werner juhib meeskonda, mille \u00fclesanneteks on osalemine reaktori kavandi loomisel ja modelleerimisel, k\u00fctuse v\u00e4ljaarendamine ja tootmine ning v\u00e4ikese elektrilise pumba arendamine vedela metalli jahutuss\u00fcsteemi tarbeks.<\/p>\n

P\u00e4ikesevalgus ja akumulaatorid olid mineviku kosmosemissioonidel elektri tootmise alustalad, kuid insenerid taipasid, et p\u00e4ikeseenergial on teatud piirangud. P\u00e4ikesepatareid on efektiivsed elektri tootmisel Maa l\u00e4hedastel orbiitidel satelliitide seadmete jaoks, kuid tuumaenergia pakub m\u00f5ningaid ainulaadseid v\u00f5imalusi mehitatud jaamade \u00fclalpidamiseks teistel planeetidel v\u00f5i kuudel.<\/p>\n

,,Suurim erinevus p\u00e4ikese- ja tuumareaktorite vahel seisneb selles, et tuumareaktorid v\u00f5ivad toota elektrit igas keskkonnas,\u201d selgitas Werner ja j\u00e4tkas: ,,Tuumal\u00f5hustustehnoloogia ei s\u00f5ltu p\u00e4ikesevalgusest, mist\u00f5ttu saab v\u00f5imalikuks toota suures ja \u00fchtlases koguses elektrit \u00f6\u00f6sel v\u00f5i karmides keskkondades nagu Marsi Kuul. \u00dcks tuumal\u00f5hustuss\u00fcsteem Kuul on v\u00f5imeline tootma 40 kilovatti v\u00f5i rohkem elektrienergiat \u2013 umbes sama kogus energiat on vajalik kaheksa maja elektriga varustamiseks Maal.\u201d Lisaks s\u00f5nas ta, et tuumal\u00f5hustamise s\u00fcsteem v\u00f5iks t\u00f6\u00f6tada mitmesugustes asukohtades, n\u00e4iteks kraatrites, kanjonites v\u00f5i koobastes.<\/p>\n

,,P\u00f5hiidee on selles, et tuumaenergia v\u00f5ib tagada energiarikka t\u00f6\u00f6keskkonna astronautidele v\u00f5i teaduskomplektidele kus iganes meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemis ning see tehnoloogia on k\u00fcps, taskukohane ja turvaline,\u201d v\u00e4itis Werner.<\/p>\n

Tuumal\u00f5hustuss\u00fcsteemid tuginevad tuuma l\u00f5hustamisest toodetud energiale. Tuumal\u00f5hustamise k\u00e4igus l\u00f5hustatakse uraani aatomeid, tootmaks soojusenergiat, mis seej\u00e4rel muudetakse elektrienergiaks. Tuumal\u00f5hustuss\u00fcsteemi p\u00f5hikoostisosad on sarnased hetkel kasutatavate kaubanduslike reaktorite komponentidega. Neis on sama soojusenergia allikas, toimub energia muundamine, soojuse \u00e4rajuhtimine ning energia t\u00f6\u00f6tlemine ja jaotamine.<\/p>\n

Werner lisas, et koostisosade sarnasusest hoolimata on kosmoses rakendatavates tuumal\u00f5hustuss\u00fcsteemides mitmeid erinevusi kaubanduslike reaktoritega v\u00f5rreldes. \u201cEhkki f\u00fc\u00fcsika on sama, on neis erinevad energiatasemed. Samuti on erinev reaktori kontrollimine ja aine, mida kasutatakse neutroni peegeldamiseks tagasi tuuma. Kaal on samuti oluline tegur, mida peab v\u00e4hendama kosmosereaktoris.\u201d<\/p>\n

Werner kaitses seisukohta, et v\u00e4lja arendatud ja kehtestatud tehnoloogia v\u00f5ib osutuda \u00fcheks taskukohasemaks ja mitmek\u00fclgsemaks pikaajaliseks v\u00f5imaluseks pikaaegse elektrienergia tootmise meetodiks kosmoseuuringuprogrammides.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Esimesed tuumajaamad, mille rajamist peetakse v\u00f5imalikuks Kuule, Marsile ja teistele planeetidele mehitatud v\u00f5i automaatsetes baasides elektri tootmiseks, v\u00f5ivad t\u00f5epoolest v\u00e4lja n\u00e4ha, nagu nad oleksidki p\u00e4rit kosmosest. K\u00e4imasoleva projekti juhi James E. Werneri s\u00f5nul on uuenduslik planeedi pinnal rakendatav tuumal\u00f5hestamise tehnoloogia (ingl. k.\u00a0fission surface power system) elektrienergeetikas v\u00e4ga erinev tuttavatest maistest tuumaelektrijaamadest, mis laiuvad suurtel maa-aladel […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":20294,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-20293","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tulevikuenergia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20293","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20293"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20293\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20294"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20293"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20293"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20293"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}