{"id":20307,"date":"2011-08-31T15:36:27","date_gmt":"2011-08-31T12:36:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20307"},"modified":"2011-09-21T13:13:52","modified_gmt":"2011-09-21T10:13:52","slug":"labimurre-tuuleenergias-tugevaimad-ent-ka-kergeimad-tuulegeneraatori-labad-tanu-susinik-nanotorudele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20307","title":{"rendered":"L\u00e4bimurre tuuleenergias: tugevaimad ent ka kergeimad tuulegeneraatori labad t\u00e4nu s\u00fcsinik nanotorudele"},"content":{"rendered":"<p><strong>T\u00e4nu suurematele labadele saab ammutada rohkem energiat, kuid need on samuti raskemad ning seega v\u00e4hem efektiivsed. Case Western Reserve&#8217;i \u00dclikooli teadlane v\u00e4idab aga, et suudab selle probleemi lahendada s\u00fcsinik nanotorude abil.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_20308\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/wind-nanotubes.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20308\" class=\"size-medium wp-image-20308\" title=\"wind-nanotubes\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/wind-nanotubes-300x117.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"117\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/wind-nanotubes-300x117.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/wind-nanotubes-250x97.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/wind-nanotubes.jpg 468w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20308\" class=\"wp-caption-text\">Vasakul: s\u00fcsinik nanotoru mudel. Paremal: tuulegeneraator<\/p><\/div>\n<p>S\u00fcsinik nanotorude lisamine generaatori labasid muidu moodustavatesse plastikutesse v\u00f5ib oluliselt muuta nende omadusi. Antud uurimust\u00f6\u00f6 kohaselt oleksid tuleviku generaatorite labad kergemad, suuremad ning ammutaksid rohkem energiat, kirjutab <a href=\"http:\/\/ecogeek.org\/component\/content\/article\/3584\">Ecogeek.org<\/a>.<\/p>\n<p>Tugevdavate materjalide v\u00f5rdlemisel leidsid teadlased, et s\u00fcsinik nanotorud on \u00fchikruumala kohta kergemad kui s\u00fcsinikkiud v\u00f5i alumiinium, ning et nende t\u00f5mbetugevus oli s\u00fcsinikkiudude omaga v\u00f5rreldes 5 korda suurem ning alumiiniumiga v\u00f5rreldes lausa 60 korda suurem.<\/p>\n<p>Lisaks v\u00f5ivad sellised labad kauem vastu pidada. Kestvustugevuse testis n\u00e4itasid, et (s\u00fcsinik nanotorudega) tugevdatud pol\u00fcuretaan komposiitmaterjal peab tavalisest klaaskiududega tugevdatud epoks\u00fclliim-materjalist ligi kaheksa korda kauem vastu. Samuti on uus materjal umbes kaheksa korda tugevam delamineerumise murdmiskatsetes.<\/p>\n<p>Iga katse tulemused olid veelgi paremad, kui neid v\u00f5rreldi klaaskiududega tugevdatud\u00a0vin\u00fc\u00fclestriga &#8211; \u00fche teise materjaliga, mida tuulegeneraatorite labade valmistamiseks kasutatakse.<\/p>\n<p>Lisaks on uue komposiitmaterjali m\u00f5ranemise kiirus vaid murdosa traditsiooniliste epoks\u00fcliimi ja vin\u00fc\u00fclestri komposiitmaterjalide vastavast n\u00e4itajast.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/ecogeek.org\/component\/content\/article\/3584\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4nu suurematele labadele saab ammutada rohkem energiat, kuid need on samuti raskemad ning seega v\u00e4hem efektiivsed. Case Western Reserve&#8217;i \u00dclikooli teadlane v\u00e4idab aga, et suudab selle probleemi lahendada s\u00fcsinik nanotorude abil. S\u00fcsinik nanotorude lisamine generaatori labasid muidu moodustavatesse plastikutesse v\u00f5ib oluliselt muuta nende omadusi. Antud uurimust\u00f6\u00f6 kohaselt oleksid tuleviku generaatorite labad kergemad, suuremad ning ammutaksid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-20307","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20307","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20307"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20307\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20307"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20307"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20307"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}