{"id":20317,"date":"2011-08-31T19:05:06","date_gmt":"2011-08-31T16:05:06","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20317"},"modified":"2011-09-21T13:14:15","modified_gmt":"2011-09-21T10:14:15","slug":"kagardatud-paberi-keerukus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20317","title":{"rendered":"K\u00e4gardatud paberi keerukus"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_20318\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/k2garpaber.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20318\" class=\"size-full wp-image-20318\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/k2garpaber.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"284\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/k2garpaber.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/08\/k2garpaber-250x273.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20318\" class=\"wp-caption-text\">K\u00e4gardatud paberi ristl\u00f5ige.<\/p><\/div>\n<p><strong>Massachusettsi \u00dclikooli teadlased Narayan Menon ja Anne Dominique Cambou on ajakirjas <em>Proceedings of the National Academy of Sciences<\/em> avaldanud artikli, milles kirjeldavad oma uurimust\u00f6\u00f6d paberi kortsutamisest. Esmapilgul veidrana tunduva teadust\u00f6\u00f6 tulemusena on aga selgunud hulk huvipakkuvaid asjaolusid.<\/strong><\/p>\n<p>Paberinutsakate pildid on tehtud r\u00f6ntgen-mikrotomograafia abil, mis on sarnane seade haiglas kasutatavatele kompuutertomograafidele. Objektist v\u00f5etakse kiht kihi haaval pilt kuni see moodustab ruumilise terviku.<\/p>\n<p>Paberpallide ruumalast moodustab 90% \u00f5hk. Vastupidiselt intuitiivsele oletusele avastati, et nutsak on keskelt h\u00f5redam kui v\u00e4liskihtides. Asjaolu tuleneb voltumise teel tekkinud paberilehekeste vastastikuses t\u00f5ukumisest. Pildil paistavad vastavad piirkonnad justkui paksema raamatu l\u00e4bil\u00f5iked. L\u00e4bil\u00f5igete mustrites korduvusi ei avastatud. \u00dchtlasi ei ole v\u00f5imalik leida teed palli pinnalt sisemusse. Sama kehtib seest v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su otsimisel.<\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 on n\u00e4ide tavaelus olevate asjade keerukusest, mida on esmapilgul kerge alahinnata. Praktiliste rakenduste hulka arvatakse n\u00e4iteks tulevikus paremate liiklusteede vahebarj\u00e4\u00e4ride valmistamist. J\u00e4\u00e4b \u00fcle k\u00fcsida \u2013 kuidas j\u00f5uti sellise ideeni?<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-08-complexity-crumpled-paper-balls.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Massachusettsi \u00dclikooli teadlased Narayan Menon ja Anne Dominique Cambou on ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldanud artikli, milles kirjeldavad oma uurimust\u00f6\u00f6d paberi kortsutamisest. Esmapilgul veidrana tunduva teadust\u00f6\u00f6 tulemusena on aga selgunud hulk huvipakkuvaid asjaolusid. Paberinutsakate pildid on tehtud r\u00f6ntgen-mikrotomograafia abil, mis on sarnane seade haiglas kasutatavatele kompuutertomograafidele. Objektist v\u00f5etakse kiht kihi haaval [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":20318,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-20317","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20317","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20317"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20317\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20318"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20317"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20317"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20317"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}