{"id":20565,"date":"2011-09-10T19:02:58","date_gmt":"2011-09-10T16:02:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20565"},"modified":"2011-09-21T13:13:22","modified_gmt":"2011-09-21T10:13:22","slug":"puue-paikeseenergia-hankimist-lihtsustada-toi-uusi-teadmisi-nanosoovitamises","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20565","title":{"rendered":"P\u00fc\u00fce efektiivsust suurendada t\u00f5i uue nanos\u00f6\u00f6vitusprotseduuri"},"content":{"rendered":"

\u0160veitsi F\u00f6deraalse Tehnoloogiainstituudi teadlaste peamine moto on j\u00e4rgnev: ,,Teeme v\u00e4hesega rohkem.” Nende eesm\u00e4rgiks on toota p\u00e4ikeseelemente, mis oleksid tavap\u00e4rastest fotoelementidest tuhat korda \u00f5hemad. Elementide energiamuundamise efektiivsuse t\u00f5stmiseks t\u00f6\u00f6tasid nad v\u00e4lja uue nanos\u00f6\u00f6vitustehnika.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: PV-LAB, EPFL\/SNSF<\/p><\/div>\n

Kuigi r\u00e4ni on \u00fcks k\u00f5ige suuremas koguses leitav element, on liivast r\u00e4ni saamiseks vajatav energiahulk tohutu. Just seet\u00f5ttu ning ka selleks, et tootmiskulusid v\u00e4hendada, on professor Christophe Ballif ja kolleegid juba mitmeid aastaid t\u00f6\u00f6tanud tavalistest elementidest tuhat korda \u00f5hemate r\u00e4nip\u00f5histe \u00f5hukese kile fotoelementide kallal, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Kogu asjas on vaid \u00fcks konks: mida \u00f5hem on p\u00e4ikeseelement, seda v\u00e4hem valguskiiri see neelab ning seda v\u00e4hem toodetakse ka elektrit. Seet\u00f5ttu proovivad teadlased valgust r\u00e4nikihtidesse vangistada, et selle neeldumist suurendada. Traditsiooniliselt kasutatakse selleks \u00f5hukesi tsinkoksiidi kihte – tsinkoksiid pole m\u00fcrgine, see kasvab v\u00e4ikeste p\u00fcramiidikujuliste kristallidena ning seda on looduses rohkesti. Need kristallid hajutavad valguse efektiivselt kihi all asuvasse r\u00e4nisse. Just nende tsinkoksiidi kihtide abil saavutati fotoelementide efektiivsuses\u00a0ka uus maailmarekord.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Tsinkoksiidi kihid l\u00e4bi elektroonilise mikroskoobi n\u00e4htuna. Vasakul: looduslik p\u00fcramiidstruktuur. Paremal: struktuur p\u00e4rast vormi sadestamist (piltide k\u00f5rgus on 5 mikronit).<\/p><\/div>\n

Kuid teadlased proovivad seda rekordit \u00fcletada. ,,Nende kristallide loomulikku p\u00fcramiidi kuju on raske modifitseerida, et isegi paremat hajumist saada,” selgitas Corsin Battaglia, “mist\u00f5ttu me otsustasime lasta kristallidel kasvada erinevas keskkonnas – sobiva kujuga \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud vormis.” See idee on \u00fchtlasi nii geniaalne kui ka lihtne. Kui \u00f5huke tsinkoksiidi kiht on vormi sadestatud, siis peab selle lihtsalt vormist eemaldama – sarnaselt koogi eemaldamisele koogivormist – et saada soovitud struktuuriga kile.<\/p>\n

See protseduur, mida kirjeldatakse t\u00e4psemalt teadusajakirja Nature Photonics<\/em> septembrinumbris, mitte ainult ei suurenda vangistatava valguse hulka, suurendades seega energiamuundamise efektiivsust, vaid see v\u00f5ib tulevikus v\u00e4hendada ka fotoelementide tootmiskulusid – seda seet\u00f5ttu, et see on masstootmise jaoks kergesti kohandatav.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Nanomoulding of transparent zinc oxide electrodes for efficient light trapping in solar cell<\/a>s”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u0160veitsi F\u00f6deraalse Tehnoloogiainstituudi teadlaste peamine moto on j\u00e4rgnev: ,,Teeme v\u00e4hesega rohkem.” Nende eesm\u00e4rgiks on toota p\u00e4ikeseelemente, mis oleksid tavap\u00e4rastest fotoelementidest tuhat korda \u00f5hemad. Elementide energiamuundamise efektiivsuse t\u00f5stmiseks t\u00f6\u00f6tasid nad v\u00e4lja uue nanos\u00f6\u00f6vitustehnika. Kuigi r\u00e4ni on \u00fcks k\u00f5ige suuremas koguses leitav element, on liivast r\u00e4ni saamiseks vajatav energiahulk tohutu. Just seet\u00f5ttu ning ka selleks, et tootmiskulusid […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-20565","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20565","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20565"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20565\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20565"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20565"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20565"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}