{"id":20571,"date":"2011-09-10T19:23:32","date_gmt":"2011-09-10T16:23:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20571"},"modified":"2011-09-10T19:23:32","modified_gmt":"2011-09-10T16:23:32","slug":"nanoskaalas-spinnlained-voivad-tulevikus-mikrolaineid-asendada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20571","title":{"rendered":"Nanoskaalas spinnlained v\u00f5ivad tulevikus mikrolaineid asendada"},"content":{"rendered":"

Grupp G\u00f6teborgi \u00dclikooli ja Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi teadlasi demonstreerisid, et nanoskaalas spinnlainete kohta esitatud teooriad on vaatlustega koosk\u00f5las. See teade avab tee mikrolainete asendamiseni mitmetes rakendustes, kaasa arvatud mobiiltelefonides ja juhtmevabades v\u00f5rkudes, komponentidega, mis on palju v\u00e4iksemad, odavamad ning mis n\u00f5uavad v\u00e4hem energiat.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Spinnlained hajuvad magnetiliselt nanokontaktilt nagu lained veel. Pilt: University of Gothenburg<\/p><\/div>\n

,,Me oleme esimesed, kes kinnitasid eksperimentaalselt teoreetilisi ennustusi, mis tehti esmakordselt ligi 10 aastat tagasi. Me olime edukad t\u00e4nu oma meetodile, mille abil konstrueerisime magnetilised nanokontaktid, ning t\u00e4nu spetsiaalsele mikroskoobile, mis asub meie kolleegide juures Perugia \u00dclikoolis Itaalias,” s\u00f5nas professor Johan \u00c5kerman, kes on G\u00f6teborgi \u00dclikooli Rakendusliku Spinntroonika uurimisr\u00fchma juht, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Uurimisprojekti eesm\u00e4rk oli demonstreerida spinnlainete levimist magnetilistelt nanokontaktidelt. Eelmisel s\u00fcgisel \u00f5nnestus teadlaster\u00fchmal elektriliste m\u00f5\u00f5tmiste abil demonstreerida spinnlainete olemasolu – selle uurimuse tulemused avaldati teadusajakirjas Physical Review Letters<\/em>. Uusim teadusartikkel leidis avaldamist aga k\u00f5ige prestii\u017eema nanoteadusliku ajakirja Nature Nanotechnology<\/em> lehtedel.<\/p>\n

Teadlased kasutasid liikumise visualiseerimiseks \u00fchte kolmest k\u00f5rgtehnoloogilisest spinnlainete mikroskoopidest maailmas, mis asub Itaalia linnas Perugias. Selle mikroskoobi abil on v\u00f5imalik n\u00e4ha komponentide d\u00fcnaamilisi omadusi umbes 250 nanomeetrise resolutsiooniga. Need tulemused avavad ukse uuele uurimisalale, mida nimetatakse magnoonikaks, milles kasutatakse nanoskaalas magnetlaineid.<\/p>\n

,,Ma usun, et meie tulemused on alguseks kiirele magnoonikakomponentide ja vooluringide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele. Eriti p\u00f5nev on see, et neid komponente toidab lihtne elektrivool, mis seej\u00e4rel mikrolaine piirkonda kuuluvateks spinnlaineteks muundatakse. Nende lainede sagedust saab voolu abil otseselt kontrollida, muutes v\u00f5imalikuks t\u00e4iesti uued funktsioonid,” lausus \u00c5kerman.<\/p>\n

Spinnlainete magnetoptilised ja metallilised omadused t\u00e4hendavad seda, et magnoonilist tehnoloogiat saab integreerida tavap\u00e4raste mikrolainep\u00f5histe elektrooniliste vooluringidega, muutes v\u00f5imalikuks olemasolevate tehnoloogiate t\u00e4iesti j\u00e4releproovimata kombinatsioonid. Magnoonilised komponendid sobivad seadmete m\u00f5\u00f5tmete v\u00e4hendamiseks palju paremini kui tavap\u00e4rane mikrolainetehnoloogia.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Direct observation of a propagating spin wave induced by spin-transfer torque<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Grupp G\u00f6teborgi \u00dclikooli ja Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi teadlasi demonstreerisid, et nanoskaalas spinnlainete kohta esitatud teooriad on vaatlustega koosk\u00f5las. See teade avab tee mikrolainete asendamiseni mitmetes rakendustes, kaasa arvatud mobiiltelefonides ja juhtmevabades v\u00f5rkudes, komponentidega, mis on palju v\u00e4iksemad, odavamad ning mis n\u00f5uavad v\u00e4hem energiat. ,,Me oleme esimesed, kes kinnitasid eksperimentaalselt teoreetilisi ennustusi, mis tehti esmakordselt ligi […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":20572,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-20571","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20571","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20571"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20571\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20572"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20571"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20571"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20571"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}