{"id":20586,"date":"2011-09-12T14:14:39","date_gmt":"2011-09-12T11:14:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20586"},"modified":"2011-09-12T14:14:39","modified_gmt":"2011-09-12T11:14:39","slug":"head-vibratsioonid-tulevaste-kvantarvutite-jaoks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20586","title":{"rendered":"Head vibratsioonid tulevaste kvantarvutite jaoks"},"content":{"rendered":"

M\u00f5istatuslik kvantpunkt (ingl. k quantum dot<\/em>)\u00a0on kvantarvutite p\u00f5hiline ehituskivi. \u0160veitsi Riikliku Tehnoloogiainstituudi \u00c9cole polytechnique f\u00e9d\u00e9rale de Lausanne<\/em>\u00b4i (EPFL) f\u00fc\u00fcsikud arendasid v\u00e4lja teooria, mis n\u00e4itab, et punkti s\u00fcmmeetria ainu\u00fcksi pole piisav selle huvitavate optiliste omaduste selgitamiseks.<\/strong><\/p>\n

F\u00fc\u00fcsikud l\u00f5id peaaegu 100 nanomeetri k\u00f5rguse p\u00fcramidamidaalse punkti, mille \u00fchel k\u00fcljel on umbes 200 aatomit. Sellele miniatuursele struktuurile elektrivoolu rakendades l\u00f5id teadlased seadme, mis on v\u00f5imeline valgust kiirgama. Selle omaduse t\u00f5ttu v\u00f5ib seade tulevikus leida kasutust kvantarvutite (ingl. k quantum computers<\/em>)\u00a0koostisosades. Kuid tee seesuguse uutmoodi arvutustehnikani on endiselt pikk, sest nende kvantpunktide optiliste omaduste v\u00e4ljaselgitamine on keerukas ja arvutuslikult pingeline ettev\u00f5tmine. F\u00fc\u00fcsik Marc-Andr\u00e9 Dupertuis <\/strong>ja tema meeskond EPFL\u2019ist on aga v\u00e4lja pakkunud ja vaatlusandmete p\u00f5hjal kinnitanud uue f\u00fc\u00fcsikalise teooria. See v\u00e4hendab vastavate arvutuste l\u00e4biviimiseks kuluvat aega ning v\u00f5imaldab saada paremat arusaama nende kummaliste objektide olemusest, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kvantpunkti tipp. Pilt: Alexander Kleinsorge<\/p><\/div>\n

Kui kvantpunktidesse viia elektrilaenguid, hakkavad nad vibreerima, mida f\u00fc\u00fcsikud nimetavad lainefunktsiooniks, mis praegusel juhul vibreerib trummi sarnaselt. V\u00f5iks arvata, et nende vibratsioonide esilekutsumine on v\u00e4ga keeruline, kuid Dupertuis taipas, et laine k\u00e4itumist ning seega kvantpunktist kiirgavat valgust v\u00f5ib piisavalt kindlaks m\u00e4\u00e4rata selle s\u00fcmmeetria abil. Seega saab arvutusi lihtsustada grupiteooriat (ingl. k. group theory<\/em>) kasutades.<\/p>\n

Salvr\u00e4tile mahtuv parem arusaam <\/strong><\/p>\n

L\u00e4henemise tugevus on selle suhteline lihtsus. F\u00fc\u00fcsikud v\u00f5ivad tuletada kvantpunkti optilisi omadusi arvatavale s\u00fcmmeetriatele tuginedes ning seej\u00e4rel t\u00f5estada s\u00fcmmeetriate olemasolu eksperimentaalselt. ,,Seni vaid superarvutitega tehtavad arvutused saab n\u00fc\u00fcd asendada teiste, salvr\u00e4tile mahtuvate arvutustega,\u201d s\u00f5nas Dupertuis.<\/p>\n

Dupertuis pidi teooria loomiseks \u00fcletama t\u00f5sise raskuse \u2013 ta pidi seda piisavalt lihtsustama ning samal ajal v\u00f5tma arvesse kvantmaailmas valitsevaid seadusi. V\u00f5ib kujutleda s\u00fcmmeetrilisteks viiludeks l\u00f5igatud kooki, mille \u00e4\u00e4red on erisugused. Kui tahta seda taas kokku panna, peaks viile kokku paigutama kindlas j\u00e4rjekorras. Sarnast matemaatilist ja kvantv\u00e4ljakutset prooviski f\u00fc\u00fcsik \u00fcletada.<\/p>\n

Paljulubav edasiminek<\/strong><\/p>\n

Kui see takistus k\u00f5rvale j\u00e4tta, on meetod paljulubav. ,,Vaatlusmeetodeid kasutades saame t\u00e4pselt tuletada kvantpunkti t\u00e4pse s\u00fcmmeetria ning ka selles sisalduva elektrilaengu ja isegi tuletamise teel kindlaks teha, missuguseid footoneid see kiirgab,\u201d v\u00e4itis Dupertuis. See informatsioon on kasulik uute seadmete kavandamisel, mida on v\u00f5imalik kasutada kvantarvutites.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Symmetries and the polarized optical spectra from exciton complexes in quantum dots” esitatud teadusajakirjale\u00a0Physical Review Letters<\/em> septembris 2011.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00f5istatuslik kvantpunkt (ingl. k quantum dot)\u00a0on kvantarvutite p\u00f5hiline ehituskivi. \u0160veitsi Riikliku Tehnoloogiainstituudi \u00c9cole polytechnique f\u00e9d\u00e9rale de Lausanne\u00b4i (EPFL) f\u00fc\u00fcsikud arendasid v\u00e4lja teooria, mis n\u00e4itab, et punkti s\u00fcmmeetria ainu\u00fcksi pole piisav selle huvitavate optiliste omaduste selgitamiseks. F\u00fc\u00fcsikud l\u00f5id peaaegu 100 nanomeetri k\u00f5rguse p\u00fcramidamidaalse punkti, mille \u00fchel k\u00fcljel on umbes 200 aatomit. Sellele miniatuursele struktuurile elektrivoolu rakendades […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":20587,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-20586","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20586","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20586"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20586\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20587"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20586"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20586"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20586"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}