{"id":20591,"date":"2011-09-12T15:56:09","date_gmt":"2011-09-12T12:56:09","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20591"},"modified":"2011-09-21T13:12:46","modified_gmt":"2011-09-21T10:12:46","slug":"uued-toendid-aegruumi-eelistatavast-suunast-esitavad-valjakutse-kosmoloogilisele-printsiibile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20591","title":{"rendered":"Uued t\u00f5endid aegruumi eelistatavast suunast esitavad v\u00e4ljakutse kosmoloogilisele printsiibile"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kosmoloogilise printsiibi kohaselt pole kosmilises skaalas Universumis erilist kohta v\u00f5i suunda. See eeldus v\u00f5imaldas Copernicusel v\u00e4lja pakkuda idee, et Maa pole Universumi keskpunkt ning on aluseks t\u00e4nap\u00e4eva teadlaste seas levinud oletusele, et f\u00fc\u00fcsikaseadused on igal pool samasugused. Kosmoloogilise printsiibi t\u00f5ttu eeldavad teadlased ka seda, et Universum on ,,homogeenne\u201d \u2013 l\u00e4biva \u00fchtse struktuuriga <strong>\u2013 <\/strong>ja ,,isotroopiline\u201d \u2013 l\u00e4bivalt \u00fchtsete omadustega.<\/strong><\/p>\n<p>Hiljutised uurimused on aga leidnud v\u00f5imaliku kosmoloogilise anisotroopia olemasolu: Universiumi laienemine kiireneb \u00fches suunas kiiremini kui teises. K\u00f5ige v\u00e4rskema uurimuse k\u00e4igus anal\u00fc\u00fcsisid teadlased 557 1a t\u00fc\u00fcpi supernoovade vaatlusandmeid ning leidsid m\u00f5nede varasemate uurimustega \u00fchtivalt, et Universumi laienemine paistab kiirenevat suuremas tempos p\u00f5hja-galaktika poolkeras asuva v\u00e4ikese piirkonna suunas, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-09-evidence-spacetime-cosmological-principle.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_20592\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/preferreddir.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20592\" class=\"size-medium wp-image-20592\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/preferreddir-300x173.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"173\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/preferreddir-300x173.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/preferreddir-250x144.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/preferreddir.jpg 551w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20592\" class=\"wp-caption-text\">,,Eelistatava\u201d suunaga poolkera vasakul on kontrastiks vastaspoolkerale paremal. Punktide v\u00e4rv esindab anisotroopia taseme m\u00e4rki ja suurusj\u00e4rku. Pilt: Cai jt.<\/p><\/div>\n<p>Kosmoloogidele v\u00e4\u00e4rtusliku vahendina peetakse 1a t\u00fc\u00fcpi supernoovasid ,,standardk\u00fc\u00fcnaldeks\u201d nende p\u00fcsiva heleduse k\u00f5rgpunkti t\u00f5ttu. See lubab teadlastel m\u00f5\u00f5ta nende kaugust suure t\u00e4psusega. 1a t\u00fc\u00fcpi supernoovade vaatlused paljastasid 1998. aastal, et Universum mitte ainult ei laiene, vaid teeb seda kiirenevas tempos. N\u00fc\u00fcd vihjavad m\u00f5ned taeva erinevates kohades asuvate 1a t\u00fc\u00fcpi supernoovade vaatlused, et kiirenemine pole \u00fchtne k\u00f5igis suundades.<\/p>\n<p>Uurijad <strong>Rong-Gen Cai <\/strong>ja <strong>Zhong-Liang Tuo <\/strong>vaatasid aeglustumise parameetrit q<sub>0<\/sub>, et v\u00e4ljendada koguseliselt p\u00f5hja-galaktika ja l\u00f5una-galaktika poolkerade anisotroopia taset. Teadlased selgitasid oma uurimuses, et v\u00e4iksema q<sub>0<\/sub> v\u00e4\u00e4rtusega suund laieneb suurema v\u00e4\u00e4rtusega suunast kiiremini. Uurijad anal\u00fc\u00fcsisid andmeid nii d\u00fcnaamilist tumeenergia mudelit kui ilma energiata standardmudelit kasutades ning said m\u00f5lema mudeliga sarnaseid tulemusi: esines anisotroopia h\u00e4lve v\u00e4\u00e4rtustega vastavalt 0,76 ja 0,79 ning eelistatav suund vastavalt (309\u00b0, 21\u00b0) ja (314\u00b0, 28\u00b0). Suurim kiirenemine toimub t\u00e4htkuju Vulpecula suunas p\u00f5hjapoolkeras.<\/p>\n<p>Cai ja Tuo m\u00e4rkisid, et uurimust\u00f6\u00f6 j\u00e4tkub. Kontrastina n\u00fc\u00fcdsetele tulemustele pole m\u00f5ned eelnevad t\u00fc\u00fcp 1a supernoovade vaatlusandmete anal\u00fc\u00fcsid leidnud statistiliselt olulisi t\u00f5endeid anisotroopiate ilmnemisest. Paljud teised andmed, n\u00e4iteks kosmilise mikrolainetausta kiirguse, galaktika statistika ning tumeaine vihjete uurimuste k\u00e4igus leitu, toetavad tugevalt eeldust homogeensusest ja isotroopiast kosmilisel skaalal.<\/p>\n<p>V\u00f5ttes arvesse, et kosmoloogiline printsiip on \u00fcks t\u00e4nap\u00e4eva kosmoloogia alustalasid, mille fundamentaalset t\u00e4htsust on raske \u00fcle hinnata, ei v\u00f5eta ohtusid selle usaldusv\u00e4\u00e4rsusesse kergelt. Kui selguks, et kosmoloogiline printsiip ei kehti, muudaks see suuresti meie vaadet maailmale.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-09-evidence-spacetime-cosmological-principle.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: ,,<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1109.0941\">Direction dependence of the acceleration in type Ia supernovae<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kosmoloogilise printsiibi kohaselt pole kosmilises skaalas Universumis erilist kohta v\u00f5i suunda. See eeldus v\u00f5imaldas Copernicusel v\u00e4lja pakkuda idee, et Maa pole Universumi keskpunkt ning on aluseks t\u00e4nap\u00e4eva teadlaste seas levinud oletusele, et f\u00fc\u00fcsikaseadused on igal pool samasugused. Kosmoloogilise printsiibi t\u00f5ttu eeldavad teadlased ka seda, et Universum on ,,homogeenne\u201d \u2013 l\u00e4biva \u00fchtse struktuuriga \u2013 ja ,,isotroopiline\u201d [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":20592,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-20591","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20591","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20591"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20591\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20592"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20591"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20591"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20591"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}