{"id":20666,"date":"2011-09-16T14:10:08","date_gmt":"2011-09-16T11:10:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20666"},"modified":"2011-09-21T13:09:53","modified_gmt":"2011-09-21T10:09:53","slug":"uuenduslikud-ulijuhtkiud-kannavad-40-korda-rohkem-elektrit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20666","title":{"rendered":"Uuenduslikud \u00fclijuhtkiud kannavad 40 korda rohkem elektrit"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased on kaua unistanud t\u00f5husa \u00fclijuhi poolt energiaga varustatud juhtmes\u00fcsteemidest. Selle saavutamisel on aga uurijaid takistanud praktiline v\u00e4ljakutse \u2013 vormitavate, t\u00f6\u00f6tlemisele alluvate tasuvate ainete leidmine. N\u00fc\u00fcd leidsid teadlased Tel Avivi \u00dclikoolist viisi, kuidas uuendada \u00fcht vana ideed j\u00e4rgmise generatsiooni \u00fclijuhtide loomiseks.<\/strong><\/p>\n<p>Dr. <strong>Boaz Almog<\/strong> ja <strong>Mishael Azoulay<\/strong> arendasid v\u00e4lja \u00fclijuhtivad traadid, kasutades safiiri monokristallidest tehtud kiudusid, mis v\u00f5ivad olla \u00fcliv\u00f5imsate kaablite koostisosadeks. Olenevalt temperatuurist v\u00f5ib iga seesugune v\u00e4ike traat kanda ligikaudu 40 korda enam elektrit v\u00f5rreldes sama suurusega vasktraadiga. Dr. Almogi s\u00f5nul on neil potentsiaal tuua energia\u00fclekandesse suuri muutusi, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-09-superconductor-fibers-electricity.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_20667\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/innovativesu.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20667\" class=\"size-medium wp-image-20667\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/innovativesu-300x168.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"168\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/innovativesu-300x168.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/innovativesu-250x140.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/innovativesu.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20667\" class=\"wp-caption-text\">Demonstratsioon ,,kvantl\u00f5ksustamisest\u201d (ingl. k. quantum trapping) Dr. Almogi laboratooriumis. Pilt: AFTAU<\/p><\/div>\n<p>Suure v\u00f5imsusega \u00fclijuhtkaablid v\u00f5tavad v\u00e4hem ruumi ja juhivad elektrit t\u00f5husamalt, mis muudab nad ideaalseks elektriv\u00f5rgustike paigaldamisel l\u00e4bi kogu linna. Lisaks on nad t\u00f5husamad energia kogumisel taastuvatest allikatest, n\u00e4iteks p\u00e4ikese- ja tuuleenergiast. \u00dclijuhtivaid traate on v\u00f5imalik kasutada ka energia talletamiseks ning neist on v\u00f5imalik luua vahendeid v\u00f5rgustiku stabiilsuse parandamiseks.<\/p>\n<p><strong>V\u00f5ites kuumust<\/strong><\/p>\n<p>\u00dcheks vasktraatide ebat\u00f5hususe p\u00f5hjuseks on \u00fclekuumenemine, selgitas Dr. Almog. Metallis esineva elektritakistuse t\u00f5ttu heidetakse osa seda l\u00e4bivast energiast k\u00f5rvale ning see l\u00e4heb raisku, p\u00f5hjustades traatide kuumenemise. \u00dclijuhtides pole aga elektritakistust. Seesmine jahutuss\u00fcsteem, mis n\u00f5uab vedela l\u00e4mmastiku pidevat voolu, hoiab traadi \u00fclijuhtivas seisundis. Kergesti k\u00e4ttesaadav ja taskukohane vedel l\u00e4mmastik pole m\u00fcrgine, mist\u00f5ttu v\u00f5ib seda pidada t\u00e4iuslikuks jahutusvedelikuks.<\/p>\n<p>Teades vedela l\u00e4mmastiku eeliseid, oli ideaalse \u00fclijuhina toimiva aine leidmine uurijate jaoks siiski keeruline v\u00e4ljakutse. Kristallalustele kantud \u00fclijuhid on t\u00f5husad, kuid Dr. Almogi s\u00f5nul liiga haprad ning metalllint-\u00fclijuhtide m\u00f5ningasest edust hoolimata on need masstootmiseks liiga kallid.<\/p>\n<p>Oma \u00fclijuhtide loomiseks kasutasid uurijad <strong>Dr. Amit Goyali<\/strong> poolt v\u00e4lja arendatud safiiri kiudusid. Need inimese juuksekarvast veidi j\u00e4medamad monokristallfiibrid kaeti keraamilise seguga erilist tehnikat kasutades, mis muutis nad uuenduslikeks \u00fclijuhtideks.<\/p>\n<p><strong>Minnes makroskaalasse<\/strong><\/p>\n<p>Dr. Almog t\u00f6\u00f6tab hetkel paremate \u00fclijuhtide tootmise kallal, mis v\u00f5iks kanda isegi suuremas koguses elektrivoolu.<\/p>\n<p>\u00dcks valdkond, kus \u00fclijuhid v\u00f5iksid osutuda kasulikuks, on taastuvenergia kogumine. ,,Tuuleturbiinid ja p\u00e4ikesepaneelid asuvad enamasti eraldatud paikades, n\u00e4iteks k\u00f5rbetes v\u00f5i avamerel, seega on tarvis t\u00f5husat viisi elektrivoolu kohale toimetamiseks,\u201d selgitas Dr. Almog. Need \u00fclijuhid v\u00f5ivad\u00a0lasta l\u00e4bida suuri vahemaid ilma energiat kaotamata elektritakistuse t\u00f5ttu tekkinud soojuse kao t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>\u00dclijuhtivate kaablite abil saaks ka transportida suurtes kogustes elektrit suurlinnadesse. ,,N\u00e4iteks New Yorgi linnaosa elektriga varustamiseks on tarvis enam kui meetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga elektrikaableid. \u00dclijuhtidel on suurem voolumaht vaid murdosas sellest ruumist,\u201d v\u00e4itis Dr. Almog. Erinevaid linnaosasid v\u00f5iks mitmekordselt kaablitega katta selleks, et elektrikatkestuse ajal saaks elektrivoolu h\u00f5lpsasti \u00fcmber suunata.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-09-superconductor-fibers-electricity.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased on kaua unistanud t\u00f5husa \u00fclijuhi poolt energiaga varustatud juhtmes\u00fcsteemidest. Selle saavutamisel on aga uurijaid takistanud praktiline v\u00e4ljakutse \u2013 vormitavate, t\u00f6\u00f6tlemisele alluvate tasuvate ainete leidmine. N\u00fc\u00fcd leidsid teadlased Tel Avivi \u00dclikoolist viisi, kuidas uuendada \u00fcht vana ideed j\u00e4rgmise generatsiooni \u00fclijuhtide loomiseks. Dr. Boaz Almog ja Mishael Azoulay arendasid v\u00e4lja \u00fclijuhtivad traadid, kasutades safiiri monokristallidest tehtud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":20667,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-20666","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20666","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20666"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20666\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20667"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20666"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20666"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20666"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}