{"id":20677,"date":"2011-09-16T14:08:34","date_gmt":"2011-09-16T11:08:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20677"},"modified":"2011-09-21T13:08:47","modified_gmt":"2011-09-21T10:08:47","slug":"viies-taide-einsteini-unistust-%e2%80%93-prantsuse-uurijad-tegid-kvantmaailmas-labimurde","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20677","title":{"rendered":"Viies t\u00e4ide Einsteini unistust \u2013 Prantsuse uurijad tegid kvantmaailmas l\u00e4bimurde"},"content":{"rendered":"<p><strong>Euroopa Liidu poolt rahastatud uurijate meeskond viis esmakordselt edukalt l\u00e4bi kvantseisundi p\u00fcsiva stabilisatsiooni katse (ingl. k. <em>constant stabilization experiment<\/em>). Sellest saavutusest unistas kord ka Albert Einstein.<\/strong><\/p>\n<p>Teadaolevalt soovis Einstein footonit umbes sekundi v\u00e4ltel karbis l\u00f5ksus hoida. N\u00fc\u00fcd suutis Prantsuse teadlaste meeskond minna sellest sammu v\u00f5rra edasi, saavutades p\u00fcsiva arvu footonite p\u00fcsimise k\u00f5rgkvaliteedilises mikrolaine \u00f5\u00f5nsuses, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-09-einstein-french-quantum-breakthrough.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_20678\" style=\"width: 210px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/livingoutein.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20678\" class=\"size-full wp-image-20678\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/livingoutein.jpg\" alt=\"\" width=\"200\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/livingoutein.jpg 200w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/livingoutein-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 200px) 100vw, 200px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20678\" class=\"wp-caption-text\">Pilt: Shutterstock<\/p><\/div>\n<p>Katse rajanes nende neli aastat tagasi l\u00e4bi viidud l\u00e4bimurde p\u00f5hjustanud edukal eksperimendil, mil neil \u00f5nnestus sadu kordi vaadelda \u00fcht ja sama kastis l\u00f5ksus olevat mikrolaine footonit. Uues uurimuses stabiliseeris meeskond teatud arvu footoneid ,,footonkastis\u201d \u2013 kahest \u00fclijuhtivast peeglist moodustatud \u00f5\u00f5nsuses. See oli esimene kord, mil viidi l\u00e4bi kvantstabilisatsiooni t\u00e4ielik eksperiment.<\/p>\n<p>Tavaliselt on footonit \u2013 valguse p\u00f5hiosa \u2013 v\u00f5imalik vaadelda vaid siis, kui see kaob. Kui silm imab footoneid endasse, h\u00e4vivad footonid ning nende kantud informatsioon salvestatakse ja t\u00f5lgitakse.<\/p>\n<p>Stabilisatsioonid m\u00e4ngivad meie igap\u00e4evaelus olulist rolli. Nad kindlustavad mitmete meid \u00fcmbritsevate s\u00fcsteemide t\u00f6\u00f6tamise. N\u00e4iteks temperatuur ahjus s\u00f5ltub m\u00e4\u00e4ratud v\u00e4\u00e4rtusest. Ahi kuumeneb kuni\u00a0vajaliku temperatuuri saavutamiseni ning seej\u00e4rel s\u00e4ilitab oma seisundi vastavalt termostaadi n\u00e4idule.<\/p>\n<p>DECLIC\u2019i projekti (<em>Exploring the Decoherence of Light in<\/em> <em>Cavities<\/em> \u2013 Valguse mittekoherentsuse uurimine \u00f5\u00f5nsustes) peamiseks eesm\u00e4rgiks on uurida \u00fcleminekut kvantmehhanismilt klassikalisele mehhanismile. Kvantinformatsioon edestab kommunikatsiooni v\u00f5i arvutustehnika \u00fclesannetes edukuses klassikalisi vahendeid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. S\u00e4ilib aga k\u00fcsimus, kas v\u00f5iks eksisteerida teisi mehhanisme, mis vastutavad olekute superpositsioonide kadumise eest makroskoopilises skaalas lisaks keskkonna poolt esile kutsutud dekoherentsusele.<\/p>\n<p>2015. aastani k\u00e4imas olev DECLIC\u2019i projekt loodi selleks, et uurida \u00f5\u00f5nsustesse l\u00f5ksustatud v\u00e4ljade d\u00fcnaamikat ning vaadelda nende mittekoherentsust mitmete vaatenurkade alt. Kogutud teadmisi on v\u00f5imalik rakendada uute viiside v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel suure arvu footonite mitteklassikaliste seisundite esilekutsumiseks. Need footonid oleksid talletatud \u00fchte \u00f5\u00f5nsusesse v\u00f5i mittelokaalselt jaotatud kahe \u00f5\u00f5nsuse vahel.<\/p>\n<p>AQUTE projekti eesm\u00e4rgiks on v\u00e4lja arendada kvanttehnoloogiaid aatomite, molekulide ja optiliste (AMO) s\u00fcsteemide p\u00f5hjal skaleeritava kvantarvutustehnika ja p\u00f5imumist v\u00f5imaldavate tehnoloogiate, n\u00e4iteks metroloogia ja sensorite tarbeks.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-09-einstein-french-quantum-breakthrough.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: ,,<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/v477\/n7362\/full\/nature10376.html\">Real-time quantum feedback prepares and stabilizes photon number states<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopa Liidu poolt rahastatud uurijate meeskond viis esmakordselt edukalt l\u00e4bi kvantseisundi p\u00fcsiva stabilisatsiooni katse (ingl. k. constant stabilization experiment). Sellest saavutusest unistas kord ka Albert Einstein. Teadaolevalt soovis Einstein footonit umbes sekundi v\u00e4ltel karbis l\u00f5ksus hoida. N\u00fc\u00fcd suutis Prantsuse teadlaste meeskond minna sellest sammu v\u00f5rra edasi, saavutades p\u00fcsiva arvu footonite p\u00fcsimise k\u00f5rgkvaliteedilises mikrolaine \u00f5\u00f5nsuses, kirjutab [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":20678,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-20677","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20677","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20677"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20677\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20678"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20677"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20677"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20677"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}