{"id":20752,"date":"2011-09-16T14:15:32","date_gmt":"2011-09-16T11:15:32","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20752"},"modified":"2015-05-06T10:01:39","modified_gmt":"2015-05-06T07:01:39","slug":"avastati-planeet-mis-tiirleb-umber-kahe-tahe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20752","title":{"rendered":"Avastati planeet, mis tiirleb \u00fcmber kahe t\u00e4he"},"content":{"rendered":"

NASA Kepleri missioon andis \u00fcmberl\u00fckkamatud t\u00f5endid selle kohta, et eksisteerib korraga kahe t\u00e4he \u00fcmber tiirlev planeet. Planeet asub Maast 200 valgusaasta kaugusel ning selle olemasolu demonstreerib meie galaktika planeetide mitmekesisust.<\/strong><\/p>\n

Kahe t\u00e4he \u00fcmber tiirlevate planeetide olemasolule on viidanud ka varasemad uurimused, kuid kindlad t\u00f5endid sellest puudusid. NASA Kepler aga avastas selle planeedi, mis nimetati Kepler-16b’ks, vaadeldes liikumisi, kus emat\u00e4helt tulev hele valgus tuhmub, kui planeet selle eest l\u00e4bi liigub, kirjutab ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Koht, kus P\u00e4ike loojub kaks korda: NASA Kepleri missioon avastas maailma, kus \u00fche t\u00e4he asemel loojub horisondi taha kaks. Pilt: NASA\/JPL-Caltech<\/p><\/div>\n

,,See avastus kinnitab uut t\u00fc\u00fcpi planetaars\u00fcsteemide olemasolu. Sellistel planeetidel v\u00f5ib leiduda ka elu,” s\u00f5nas Kepleri peamine uurija William Borucki. ,,V\u00f5ttes arvesse seda, et enamik t\u00e4hti meie galaktikas on osa kaksiks\u00fcsteemist, on elu leidumise t\u00f5en\u00e4osus palju suurem kui siis, kui planeedid moodustuksid vaid \u00fche t\u00e4he \u00fcmber. See m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne avastus kinnitab teooriat, mis teadlastel on olnud juba aastak\u00fcmneid, kuid mida pole siiani t\u00f5estada suudetud.”<\/p>\n

Uue planeedi avastasid teadlased Kepler-16 s\u00fcsteemist – kahest t\u00e4hest koosnevast s\u00fcsteemist, kus t\u00e4hed \u00fcksteist kordam\u00f6\u00f6da varjutavad. Astronoomid leidsid aga, et s\u00fcsteemi heledus tuhmus ka siis, kui t\u00e4hed \u00fcksteist ei varjutanud, vihjates seega kolmanda taevakeha olemasolule. Selline varjutus tekkis regulaarsete intervallide j\u00e4rel, millest j\u00e4reldus fakt, et t\u00e4hed olid oma orbiitidel erinevates asukohtades, kui kolmas keha neist m\u00f6\u00f6dus. See kinnitas aga oletust, et kolmas taevakeha ei tiirelnud oma laial orbiidil mitte ainult \u00fche vaid m\u00f5lema t\u00e4he \u00fcmber.<\/p>\n

T\u00e4htede gravitatsiooniline k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5ud, mida m\u00f5\u00f5deti nende varjutusaegade muutuste kaudu, andis kolmanda taevakeha massi jaoks hea hinnangu. Leiti, et antud taevakeha mass pidi olema v\u00e4ga v\u00e4ike, sest selle k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5ud oli v\u00e4ike.<\/p>\n

Antud avastus kinnitab t\u00f5siasja, et Kepler-16b on umbes Saturni suurune k\u00fclalislahkusetu k\u00fclm maailm, mis arvatakse koosnevat peamiselt kivimitest ja gaasist. Planeedi t\u00e4hed on v\u00e4iksemad kui meie P\u00e4ike – vastavalt 69 ja k\u00f5igest 20 protsenti selle massist. Kepler-16b teeb oma orbiidile tiiru peale 229 p\u00e4evaga, sarnanedes seega Veenuse 225-p\u00e4evasele orbiidile, kuid asub v\u00e4ljaspool elamisk\u00f5lblike planeetide ala, kus planeetide pinnal v\u00f5iks leiduda vedelat vett.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Kepler-16: A Transiting Circumbinary Planet<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

NASA Kepleri missioon andis \u00fcmberl\u00fckkamatud t\u00f5endid selle kohta, et eksisteerib korraga kahe t\u00e4he \u00fcmber tiirlev planeet. Planeet asub Maast 200 valgusaasta kaugusel ning selle olemasolu demonstreerib meie galaktika planeetide mitmekesisust. Kahe t\u00e4he \u00fcmber tiirlevate planeetide olemasolule on viidanud ka varasemad uurimused, kuid kindlad t\u00f5endid sellest puudusid. NASA Kepler aga avastas selle planeedi, mis nimetati Kepler-16b’ks, […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":84727,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-20752","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20752","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20752"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20752\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/84727"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20752"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20752"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20752"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}