{"id":20761,"date":"2011-09-16T14:37:34","date_gmt":"2011-09-16T11:37:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20761"},"modified":"2011-09-20T12:24:06","modified_gmt":"2011-09-20T09:24:06","slug":"higgsi-bosoni-loppmang","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20761","title":{"rendered":"Higgsi bosoni otsingute l\u00f5ppvaatus"},"content":{"rendered":"

Viimasel osal teadlaste loodud fundamentaalsest osakestef\u00fc\u00fcsika mudelist on alles vaid \u00fcksikud peidupaigad.<\/strong><\/p>\n

Arvatakse, et see osa – elementaarosake nimega Higgsi boson – annab ainele massi, kuid seni pole detektorid seda avastanud. Siiski on Suurel Hadronite P\u00f5rgutil (Large Hadron Collider) t\u00f6\u00f6tavad teadlased v\u00e4listanud suure hulga massidest, mis Higgsi bosonil olla v\u00f5iks, j\u00e4ttes alles vaid kitsa riba, kus osake end peita v\u00f5ib, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Z boson - Higgsi bosoni \u00fcks v\u00f5imalikke j\u00e4rglasi - laguneb edasi kaheks elektroniks(rohelised jooned) ning kaheks m\u00fc\u00fconiks(punased jooned). Seni pole teadlased veendunud, et s\u00fcndmused, mida nad n\u00e4inud on, pole lihtsalt taustm\u00fcrast tekkinud. Piisava arvu andmete kogunemisel v\u00f5ivad nad olla kindlad, et Higgsi boson eksisteerib. Pilt: CERN<\/p><\/div>\n

,,Kui see eksisteerib, siis peab ta asuma selles vahemikus. Ning kui seda seal pole, siis kuulub see juba detsembriks ulmekirjandusse,” s\u00f5nas Vivek Sharma, LHC CMS detektori t\u00f6\u00f6d koordineeriv teadlane.<\/p>\n

Tiirutades prootoneid ligi valguse kiirusel ringi 27-kilomeetrisel rajal ning neid siis kokku p\u00f5rgatades, tekitavad teadlased hetkeks tingimused, mis eksisteerisid universumi algusaegadel. Neil hetkedel peaks hetkeks tekkima Higgsi boson – kui see eksisteerib – ning kohe seej\u00e4rel teisteks tuntud osakesteks lagunema. Nende osakeste trajektoore m\u00e4rgivadki \u00fcles detektorid CMS ja Atlas.<\/p>\n

K\u00f5igest viie kuu jooksul, mil LHC on t\u00f6\u00f6s olnud, on teadlased 95% kindlusega<\/p>\n

elimineerinud enamiku massidest, mis Higgsi bosonil olla v\u00f5iks. ,,Higgsi boson, kui see eksisteerib, asub n\u00fc\u00fcd 114 ja 145 GeV(gigaelektronvolt – massi\u00fchik) vahel,” lausus Sharma.<\/p>\n

Sellisesse vahemikku j\u00e4\u00e4va massiga Higgsi boson laguneks ennustataval viisil. Teadlased on j\u00e4lginud selliseid osakestesadusid, mida Higgsi bosoni lagunemisel oodata v\u00f5iks, kuid mitte piisavalt, et \u00f6elda, et need on k\u00f5igest tausts\u00fcndmuste statistilised variatsioonid.<\/p>\n

Otsustav t\u00f5lgendus n\u00f5uab rohkem andmeid, mida LHC alles edastama hakkab. P\u00e4rast p\u00f5rguti pausilt naasmist suurendasid teadlased p\u00f5rgete arvu, mist\u00f5ttu masin peaks tootma oktoobri l\u00f5puks ligi kaks korda rohkem andmeid kui seni.<\/p>\n

,,Me oleme j\u00f5udnud Higgsi bosoni jahi v\u00e4ga huvitavasse etappi,” selgitas Sharma. ,,Kui Higgsi boson 114 ja 145 GeV vahemikus asub, siis peaksime me hakkama taustm\u00fcras n\u00e4gema statistiliselt olulisi erinevusi. Igal juhul j\u00f5uame me olulise avastuseni, seda suure t\u00f5en\u00e4osusega juba selle aasta l\u00f5puks.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Viimasel osal teadlaste loodud fundamentaalsest osakestef\u00fc\u00fcsika mudelist on alles vaid \u00fcksikud peidupaigad. Arvatakse, et see osa – elementaarosake nimega Higgsi boson – annab ainele massi, kuid seni pole detektorid seda avastanud. Siiski on Suurel Hadronite P\u00f5rgutil (Large Hadron Collider) t\u00f6\u00f6tavad teadlased v\u00e4listanud suure hulga massidest, mis Higgsi bosonil olla v\u00f5iks, j\u00e4ttes alles vaid kitsa riba, […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-20761","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20761","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20761"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20761\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20761"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20761"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20761"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}