{"id":20854,"date":"2011-09-21T10:58:00","date_gmt":"2011-09-21T07:58:00","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20854"},"modified":"2011-09-29T16:13:18","modified_gmt":"2011-09-29T13:13:18","slug":"maailma-suurim-kergete-tuumade-liitumise-katseseade-on-jalle-toos","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20854","title":{"rendered":"Maailma suurim kergete tuumade liitumise katseseade on j\u00e4lle t\u00f6\u00f6s"},"content":{"rendered":"

Euroopa teadlased alustasid taas JET (Joint Eurpean Torus) kergete tuumade liitumise katsejaamas t\u00f6\u00f6d. Maailma suurima omalaadse seadme t\u00f6\u00f6seisak kestis 22 kuud, mille k\u00e4igus tehti katse seadistuses mitmeid tehnilisi t\u00e4iendusi.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

JET tuumas\u00fcnteesi reaktor<\/p><\/div>\n

JET-i teadlaste t\u00f6\u00f6 sisuks on v\u00f5imalikult ohutu ja looduspuhta inimkonna\u00a0kasvavat energiatarvet rahuldava energeetikalahenduse v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine. JET projekt on kasvulava rahvusvahelisele ITER (Thermonuclear Experimental Reactor) eksperimentaalsele termotuumareaktsiooni-reaktorile.<\/p>\n

ITER on rahvusvaheline uurimis- ja inseneeriaprojekt, mille raames ehitatakse Prantsusmaale Cadarache teaduskeskusse maailma suurimat ja keerukamat Tokamak t\u00fc\u00fcpi reaktorit (loe siit<\/a>). ITER-I projekti eesm\u00e4rk on olla teerajajaks eksperimentaalse plasmaf\u00fc\u00fcsika ja t\u00f6\u00f6tava termotuumas\u00fcntees-elektrijaama vahel.<\/p>\n

Termotuumas\u00fcntees on protsess, mille k\u00e4igus kerged tuumad liituvad raskemateks. Tokamak jaamades kasutatakse liituvate tuumadena deuteeriumi ja triitiumi. Kahe vesiniku isotoobi heeliumiks ja k\u00f5rge energiaga neutroniteks liitumisest eraldub suur hulk energiat. Neutronite pidurdamisel tihedamas materjalis eraldub soojus, millest omakorda toodetakse elektrit. T\u00e4htede eluts\u00fckli aluseks olevat\u00a0ligi 108<\/sup> o<\/sup>C temperatuuri t\u00f6\u00f6tavat protsessi on Maal raske ohjata. Culhami tuumas\u00fcnteesi keskuses arendatav JET on hetkel ainus seade, mis suudab tulevases ITER-is kasutatava deuteeriumi ja triitiumi seguk\u00fctusel t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n

JET t\u00f6\u00f6puhkusel vahetati seadmes v\u00e4lja reaktori sisesein, mis on n\u00fc\u00fcdsest tulevase ITER-I v\u00e4ike koopia. Uue reaktori sisemus on valmistatud ber\u00fclliumi ja volframi plaatidest. Ber\u00fcllium katab toruja seadme sisepindasid, volfram aga v\u00e4ljalaskeseadet (diverter), kus on suurem soojusvoog. Kokku vahetati v\u00e4lja ligi 86 000 katsejaama osist.<\/p>\n

Lisaks uutele materjalidele suurendati 50 % v\u00f5rra plasma soojendamisv\u00f5imsust. Suurem v\u00f5imsus v\u00f5imaldab tekitada k\u00f5rgemaid temperatuure, mis matkivad ITER jaama t\u00f6\u00f6re\u017eiimi. Uuendatud on ka diagnostika ja kontrolls\u00fcsteemid. Uue jaama esimene plasmavoog kestis arvestades \u00fcmberehtiuste ulatust \u00fcllatuslikult 15 sekundit. Saadud plasma oli teadlaste s\u00f5nul v\u00e4ga puhas.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa teadlased alustasid taas JET (Joint Eurpean Torus) kergete tuumade liitumise katsejaamas t\u00f6\u00f6d. Maailma suurima omalaadse seadme t\u00f6\u00f6seisak kestis 22 kuud, mille k\u00e4igus tehti katse seadistuses mitmeid tehnilisi t\u00e4iendusi. JET-i teadlaste t\u00f6\u00f6 sisuks on v\u00f5imalikult ohutu ja looduspuhta inimkonna\u00a0kasvavat energiatarvet rahuldava energeetikalahenduse v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamine. JET projekt on kasvulava rahvusvahelisele ITER (Thermonuclear Experimental Reactor) eksperimentaalsele termotuumareaktsiooni-reaktorile. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":20855,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-20854","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20854","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20854"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20854\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20855"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20854"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20854"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20854"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}