{"id":20888,"date":"2011-09-21T16:21:56","date_gmt":"2011-09-21T13:21:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20888"},"modified":"2011-09-21T16:21:56","modified_gmt":"2011-09-21T13:21:56","slug":"kas-higgsi-boson-seletaks-universumi-suurust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20888","title":{"rendered":"Kas Higgsi boson seletaks universumi suurust?"},"content":{"rendered":"

Ilma Higgsi bosonita poleks meie universum selline nagu ta on. See legendaarne osake m\u00e4ngib olulist rolli kosmoloogias ning paljastab ka teise sellega l\u00e4hedalt seotud osakese olemasolu.<\/strong><\/p>\n

CERNis k\u00e4ib Higgsi bosoni<\/a> avastamise v\u00f5idujooks. See osakestef\u00fc\u00fcsika p\u00fcha graal aitaks seletada, miks on suurel enamusel elementaarosakestest mass. EPFL<\/strong>i teadlaste s\u00f5nul aitaks m\u00fcstiline osake meil m\u00f5ista ka universumi arengut alates selle s\u00fcnnist. Kui Plancki satelliidi andmed teadlaste teooriat kinnitavad, selgineks nii m\u00f5nedki vastused k\u00fcsimustele universumi mineviku, oleviku ja tuleviku kohta, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Universum ei oleks selline nagu see on ilma Higgsi bosonita.<\/p><\/div>\n

Universum, mis ulatub praegu \u00fcle miljardite valgusaastate, oli oma s\u00fcnnihetkel uskumatult pisike. Et seda suuruse dihhotoomiat ja fakti, et aine paistab universumis homogeenselt jaotunud olevat, seletada, pidid f\u00fc\u00fcsikud leppima teoreetilise trikiga: nad lisasid Suurele Paugule inflatsioonilise etapi – algse olulise t\u00e4htsusega paisumise, milles universum kasvas v\u00e4ga l\u00fchikese aja jooksul 10^26 korda. Selle kiire kasvu seletamine on f\u00fc\u00fcsikutele aga t\u00f5eliseks peavaluks.<\/p>\n

Oma algushetkedel oli universum uskumatult tihe. Kuid miks ei aeglustanud gravitatsioon nendes tingimustes seda algset paisumist? Siin tulebki m\u00e4ngu Higgsi boson: selle abil saab kirjeldada paisumise kiirust ja ulatust, selgitas Mikhail Shaposhnikov<\/strong>, \u00fcks EPFLi teadlastest. Universumi algushetkedel oleks kondensaatolekus Higgsi boson k\u00e4itunud v\u00e4ga eriliselt ning muutnud seel\u00e4bi f\u00fc\u00fcsikaseadusi. Sel viisil oleks v\u00e4henenud ka gravitatsioonij\u00f5ud. Sel viisil saavadki teadlased kirjeldada universumi uskumatult kiiret paisumist.<\/p>\n

See teooria v\u00f5ib selgitada vaid universumi m\u00f5ningaid algushetki, kuid mida on sel \u00f6elda universumi kohta sellisena, nagu see on praegu? ,,Me oleme teinud kindlaks, et kui Higgsi kondensaat kadus, et teha ruumi praegu olemasolevatele osakestele, v\u00f5imaldasid valemid uue massitu osakese – dilatoni<\/a> – olemasolu,” \u00fctles EPFLi teadlane Daniel Zenh\u00e4usern<\/strong>.<\/p>\n

Sellele j\u00e4reldusele j\u00f5udmiseks rakendasid f\u00fc\u00fcsikud matemaatikast tuntud p\u00f5him\u00f5tet, mida nimetatakse skaala invariantsuseks – alates Higgsi bosonist tegid nad kindlaks nii dilatoni olemasolu kui ka selle omadused. Selgus, et sellel uuel kuid t\u00e4iesti teoreetilisel osakesek ib t\u00e4pselt sellised omadused, mille abil saaks kirjeldada tumeenergia olemasolu. See energia kirjeldab seda, miks praeguse universumi paisumine taaskord kiirenev on, kuid selle p\u00e4ritolu veel ei m\u00f5isteta. See teoreetiline edusamm – t\u00e4iesti ootamatu tulemus – annab teadlastele kinnitust selles, et nad on \u00f5igel teel.<\/p>\n

Astrof\u00fc\u00fcsikud m\u00f5\u00f5davad t\u00e4nap\u00e4evase universumi olekut Plancki satelliidi andmete abil. Nad j\u00e4lgivad Suurest Paugust l\u00e4htunud valguse ,,kaja”, mis paljastab neile kosmose suureskaalalised omadused. 2013. aastaks annavad m\u00f5\u00f5tmised tulemusi, mis on piisavalt t\u00e4psed, et EPFLi teadlaste teoreetilisi ennustusi kontrollida – siis saab n\u00e4ha, kas Higgsi bosoni teooria leiab kinnitust. Seega ei peitugi boson ainult CERNi kiirendi s\u00fcdamikus…<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Higgs-Dilaton Cosmology: From the Early to the Late Universe<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ilma Higgsi bosonita poleks meie universum selline nagu ta on. See legendaarne osake m\u00e4ngib olulist rolli kosmoloogias ning paljastab ka teise sellega l\u00e4hedalt seotud osakese olemasolu. CERNis k\u00e4ib Higgsi bosoni avastamise v\u00f5idujooks. See osakestef\u00fc\u00fcsika p\u00fcha graal aitaks seletada, miks on suurel enamusel elementaarosakestest mass. EPFLi teadlaste s\u00f5nul aitaks m\u00fcstiline osake meil m\u00f5ista ka universumi arengut […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49,55],"class_list":{"0":"post-20888","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"tag-tumeaine","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20888","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20888"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20888\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20888"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20888"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20888"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}