{"id":20933,"date":"2011-09-23T15:20:30","date_gmt":"2011-09-23T12:20:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20933"},"modified":"2011-09-23T21:14:53","modified_gmt":"2011-09-23T18:14:53","slug":"prootonvoolul-tootav-transistor-voimaldab-masinatel-elusaga-suhelda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20933","title":{"rendered":"Prootonvoolul t\u00f6\u00f6tav transistor v\u00f5imaldab masinatel elusaga suhelda"},"content":{"rendered":"

Inimkehaga suhtlevat elektroonikat kasutatakse muuhulgas sensorseadmetes ja proteesides, ent k\u00f5ik need p\u00f5hinevad negatiivse laenguga elektronsignaalidel. Organismides t\u00f6\u00f6tab signaaliedastus positiivse laenguga vesiniku aatomite ehk prootonite ning positiivse v\u00f5i negatiivse laenguga atomaarsete ioonide vahendusel. Washingtoni \u00dclikooli teadlased valmistasid ainulaadse prootonitel t\u00f6\u00f6tava elusmaterjaliga suhtlemisv\u00f5imelise transistori. T\u00f6\u00f6 avaldati teadusajakirjas Nature Communications.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Paremal on v\u00e4rvifoto kitosaanfiibritest, mida prootontransistor oma t\u00f6\u00f6ks kasutab. Valge m\u00f5\u00f5triba laius on 200 nm (10-9 m) Vasakul joonisel on kujutatud seadme ehitus.<\/p><\/div>\n

Inimestes ja loomades aktiveerivad prootonid n\u00e4rvitalitluse ja on v\u00f5tmekomponendiks energia \u00fclekannetel. Ioonid sulgevad ja avavad raku seina membraane, v\u00f5imaldades reguleerida raku ainevahetust. Lisaks kasutatakse ioone lihaste sirutamisel ja kokku t\u00f5mbamisel .<\/p>\n

Teadlaste s\u00f5nul on elektronseadmete puhul probleemiks ioonsignaali t\u00f5lkimine, et \u00fches v\u00f5i teises suunas informatsiooni vahetada.\u00a0 Innovaatiline transistor ehitub biomaterjalile, mis on suuteline sellle probleemi lahendma<\/p>\n

Protot\u00fc\u00fcpseade on ehituselt v\u00e4ljatransistor (loe siit<\/a>), koosnedes l\u00e4tte, neelu ja paisuterminalidest, millega saab prootonvoolu juhtida. Washingtoni \u00dclikoolis loodud seade on esimene omataoline, mis t\u00f6\u00f6ks prootoneid kasutab. Transistor on ligikaudu 5 mikronit lai.<\/p>\n

Seade p\u00f5hineb modifitseeritud kitosaanil (loe siit<\/a>). Kitosaan on orgaanilise materjaliga \u00fchilduv aine, mida saadakse n\u00e4iteks krabide ja kalmaaride heidetud kestadest. Teadust\u00f6\u00f6 autorid Xhao Zhong ja Yingxin Deng avastasid, et kitosaan on v\u00e4ga hea prootonite vahendaja. Aine imab vett ja moodustab seej\u00e4rel hulgaliselt vesiniksidemeid (kitosaan on pol\u00fcsahhariid), prootonid liiguvad vesiniksidemete vahel. Prootonite liiklust kitosaanil oldi eelnevalt arvutil modelleeritud. Katse tulemused on mudeliga heas koosk\u00f5las.<\/p>\n

Transistori rakenduste hulka kuulub autorite s\u00f5nul n\u00e4iteks otsene rakkude monitooring, tulevikus ka bioloogiliste protsesside juhtimine. Senised protot\u00fc\u00fcbid on olnud r\u00e4nip\u00f5hised, mis ei ole aga inimkehaga \u00fchilduvad.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Inimkehaga suhtlevat elektroonikat kasutatakse muuhulgas sensorseadmetes ja proteesides, ent k\u00f5ik need p\u00f5hinevad negatiivse laenguga elektronsignaalidel. Organismides t\u00f6\u00f6tab signaaliedastus positiivse laenguga vesiniku aatomite ehk prootonite ning positiivse v\u00f5i negatiivse laenguga atomaarsete ioonide vahendusel. Washingtoni \u00dclikooli teadlased valmistasid ainulaadse prootonitel t\u00f6\u00f6tava elusmaterjaliga suhtlemisv\u00f5imelise transistori. T\u00f6\u00f6 avaldati teadusajakirjas Nature Communications. Inimestes ja loomades aktiveerivad prootonid n\u00e4rvitalitluse ja on […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":20934,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-20933","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20933","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20933"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20933\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20934"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20933"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20933"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20933"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}