{"id":20949,"date":"2011-09-23T21:38:36","date_gmt":"2011-09-23T18:38:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20949"},"modified":"2011-09-23T21:43:22","modified_gmt":"2011-09-23T18:43:22","slug":"kas-neutriinod-liiguvad-valgusest-kiiremini","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20949","title":{"rendered":"Kas neutriinod liiguvad valgusest kiiremini?"},"content":{"rendered":"

T\u00e4nane (23.09.2011) Postimees kirjutas<\/strong><\/a> viitega Reutersile “Valguse kiirust uuriv rahvusvaheline teadlaster\u00fchm teatas p\u00f6\u00f6rdelistest tulemustest, mis saadi elementaarosakesi neutriinosid uurides. F\u00fc\u00fcsikute tehtud katsed n\u00e4itavad, et aatomist v\u00e4iksemad neutriinod suudavad liikuda kiirusega 300 006 kilomeetrit sekundis ehk valguskiirusest veelgi nobedamalt.” F\u00fc\u00fcsika portaal k\u00fcsis asjale kommentaari CERN’is t\u00f6\u00f6tavalt Eesti f\u00fc\u00fcsikult Andi Hektorilt:<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Neutronite detektor OPERA: k\u00fclgvaade<\/p><\/div>“Kirjutan seda kommentaari CERNis, Genfis, olles just \u00e4sja tulnud seminarist, kus CERNi OPERA-nimeline eksperiment avaldas ametlikult oma m\u00f5\u00f5tmistulemused. Viimased n\u00e4itavad \u00fcllatuslikult nagu liiguks neutriinod veidi kiiremini kui valgus. Teadmine, et valguse kiirus vaakumis on k\u00f5ige suurem v\u00f5imalik liikumiskiirus mistahes osakese jaoks, on \u00fcks teoreetilise f\u00fc\u00fcsika alustalasid. Seda on m\u00f5\u00f5detud f\u00fc\u00fcsikute poolt sadade, kui mitte tuhdandete, erinevate f\u00fc\u00fcsikaeksperimendite k\u00e4igus, kasutades sealjuures k\u00f5ikv\u00f5imalikke erinevaid osakesi.<\/p>\n

Neutriinodega pole sarnaseid eksperimente nii t\u00e4pselt varem tehtud, sest neutriinodega t\u00f6\u00f6tamine on v\u00e4ga keeruline. Neutriinod on \u00fcliv\u00e4ikse massiga osakesed, mis on meie jaoks peaaegu n\u00e4htamatud. N\u00e4iteks l\u00e4bib iga\u00fcht meist triljoneid kosmoses ringi lendavaid neutriinosid sekundis. Me ei taju neid kuidagi, sest vaid \u00fcliharva ja juhuslikult neeldub m\u00f5ni neist tavalises aines. F\u00fc\u00fcsikud vajavad tuhandeid tonne kaaluvaid seadmeid, et m\u00f5nda neist neutriinodest vahel harva registreerida. OPERA on \u00fcks selline suur neutriinode “p\u00fc\u00fcdmise” eksperiment, mis \u00fcritab tabada 700 km kauguselt CERNist v\u00e4lja “tulistatud” neutriinosid.<\/p>\n

Kas f\u00fc\u00fcsikud peaks n\u00fc\u00fcd kogu oma f\u00fc\u00fcsikateooria \u00fcmber hindama selle uudise valguses? Loomulikult mitte. F\u00fc\u00fcsikud ja loodusteadlased ei usalda kunagi ainult \u00fchte eksperimenti. OPERA tulemusi asuvad kohe kontrollima paljud s\u00f5ltumatud f\u00fc\u00fcsikud. T\u00e4nap\u00e4eva teadusaparaadid on \u00fclikeerulised ja koosnevad paljudest tundlikest seadmetest, mis t\u00f6\u00f6tavad oma piiri l\u00e4hedal ja v\u00f5ivad eksida. Seega, alati tuleb avastusi s\u00f5ltumatult ning korduvalt \u00fcle kontrollida.\u00a0Mis ei t\u00e4henda, et igal korralikult f\u00fc\u00fcskateoreetikul ei peaks olema oma head teooria tagataskus selleks juhuks, kui OPERA tulemused leiavad kinnitust!”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T\u00e4nane (23.09.2011) Postimees kirjutas viitega Reutersile “Valguse kiirust uuriv rahvusvaheline teadlaster\u00fchm teatas p\u00f6\u00f6rdelistest tulemustest, mis saadi elementaarosakesi neutriinosid uurides. F\u00fc\u00fcsikute tehtud katsed n\u00e4itavad, et aatomist v\u00e4iksemad neutriinod suudavad liikuda kiirusega 300 006 kilomeetrit sekundis ehk valguskiirusest veelgi nobedamalt.” F\u00fc\u00fcsika portaal k\u00fcsis asjale kommentaari CERN’is t\u00f6\u00f6tavalt Eesti f\u00fc\u00fcsikult Andi Hektorilt: “Kirjutan seda kommentaari CERNis, Genfis, olles […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":20951,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-20949","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20949","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20949"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20949\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20951"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20949"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20949"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20949"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}