{"id":20972,"date":"2011-09-24T15:50:01","date_gmt":"2011-09-24T12:50:01","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20972"},"modified":"2011-11-19T02:04:10","modified_gmt":"2011-11-18T23:04:10","slug":"opera-eksperiment-raporteerib-neutriinode-cern-i-ja-gran-sasso-vahelise-lennuaja-anomaaliast","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20972","title":{"rendered":"OPERA eksperiment raporteerib neutriinode CERN-i ja Gran Sasso vahelise lennuaja anomaaliast"},"content":{"rendered":"<p><strong>OPERA eksperimendi raames (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/OPERA_experiment\">siit<\/a>) j\u00e4lgitud CERN-ist l\u00e4htunud neutriinode lennuaja anomaalia on teadusmaailmas levinud kui kulutuli. Tulemused p\u00f5hinevad \u00fcle 15000 Gran Sassos sooritatud m\u00f5\u00f5tmisel. Leiti, et neutriinod liikusid f\u00fc\u00fcsikalisel piirkiirusel ennustatud tulemustest sihtpunktist sithpunktini 20 miljondiku osa v\u00f5rra kiiremini. Pidades silmas v\u00f5imalikke tagaj\u00e4rgede ulatust f\u00fc\u00fcsikale otsustati tulemused avaldada, ent n\u00e4htust tuleb veel p\u00f5hjalikult uurida, kirjutab CERN-i pressiteade.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_20973\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/OPERA_Detector.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-20973\" class=\"size-medium wp-image-20973\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/OPERA_Detector-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/OPERA_Detector-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/OPERA_Detector-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/OPERA_Detector.jpg 320w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-20973\" class=\"wp-caption-text\">OPERA detektor. Allikas: Wikipedia<\/p><\/div>\n<p>OPERA m\u00f5\u00f5tmised on looduse seadustega koosk\u00f5las. Paradoksaalselt areneb teadus k\u00e4ibelolevate paradigmade seljatamise kaudu. Einsteini relatiivsusteooriat on varem tulutult kummutada p\u00fc\u00fctud. OPERA katsete tulemused on tehtud v\u00e4ga \u00fcksikasjalistes ja rangetes tingimustes, mist\u00f5ttu Einsteini teooria suure t\u00f5en\u00e4osusega ohus ei ole. Seda enam tuleb kummaliste tulemuste tagamaid uurida.<\/p>\n<p>OPERA projekti eestk\u00f5neleja ja Berni \u00dclikooli teadlase Antonio Ereditato s\u00f5nul olid eksperimendi tulemused suureks \u00fcllatuseks. Kuudepikkuse m\u00f5\u00f5tmiste ja kordusm\u00f5\u00f5tmiste tulemusena ei leitud \u00fchtegi masinaviga, mis v\u00f5iksid tulemuste t\u00e4henduslikust hajutada. OPERA j\u00e4tkab oma tavat\u00f6\u00f6ga, ent kavatseb kummalise fenomeni seligtamiseks teha \u00fcksikkatseid.<\/p>\n<p>\u201eNii h\u00e4mmastavate tulemustega eksperimendi puhul on heaks tavaks tulemuste avalikustamine, mida otsustasimegi teha,\u201c s\u00f5nas CERN-i teadusdirektor Sergio Bertolucci. \u201eM\u00f5\u00f5tmistele kinnitust leides v\u00f5ime \u00f6elda, et oleme f\u00fc\u00fcsikalisi arusaamasid muutnud, ent sellise v\u00e4ite-eelselt tuleb olla kindel, et n\u00e4htusel pole teisi, maal\u00e4hedasemaid seletusi.\u201c<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6 raames koopereerusid OPERA teadlased CERN-i meteroloogidega ja teiste t\u00f6\u00f6r\u00fchmadega, et sooritada v\u00f5imalikult t\u00e4psed m\u00f5\u00f5tmised. Allika ja detektori vahemaa on 20 cm t\u00e4psusega m\u00f5\u00f5detud 730 km. Neutriinode lennuaeg m\u00f5\u00f5deti 10 nanosekundilise (10<sup>-9<\/sup>s) t\u00e4psusega. M\u00f5\u00f5tmisteks kasutati k\u00f5rgtehnoloogilisi GPS s\u00fcsteeme ja aatomkellasid. Lisaks on fikseeritud ajaline koste k\u00f5ikide CNGS kiire ja OPERA detektori osiste vahel.<\/p>\n<p>\u201eOleme saavutanud CERNI ja Gran Sasso vahel t\u00e4pseid m\u00f5\u00f5tmisi v\u00f5imaldava s\u00fcnkronisatsiooni. M\u00f5\u00f5tetulemustel on madal s\u00fcstemaatiline m\u00e4\u00e4ramatus ja k\u00f5rge statistiline t\u00e4psus, ent ootame sellegipoolest v\u00f5rdlusv\u00f5imalusi teiste t\u00f6\u00f6r\u00fchmade tulemustega,\u201c \u00fctles CNRS (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/French_National_Centre_for_Scientific_Research\">siit<\/a>) teadlane Dario Autiero.<\/p>\n<p>\u201eTulemuste potentsiaalne m\u00f5ju teadusele on liiga suur, et ennatlikesse j\u00e4reldustesse h\u00fcpata. Minu arvamus on, et neutriino on j\u00e4tkuvalt meid oma eri tahkudega \u00fcllatamas,\u201c lisas Ereditato.<\/p>\n<p>OPERA eksperimendiga alustati 2006. aastal. Eksperimendi p\u00f5hieesm\u00e4rgiks on m\u00fc\u00fcon-neutriinode tau-meutriinodeks ostsilleerumise uurimine. \u00dcks esimesi selliseid \u00fcleminekuid t\u00e4heldati 2010. aastal, mis t\u00f5estas eksperimendi suutlikkust haruldaste tau-neutriinode tabamisel.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/press.web.cern.ch\/press\/PressReleases\/Releases2011\/PR19.11E.html\">CERN<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>OPERA eksperimendi raames (loe siit) j\u00e4lgitud CERN-ist l\u00e4htunud neutriinode lennuaja anomaalia on teadusmaailmas levinud kui kulutuli. Tulemused p\u00f5hinevad \u00fcle 15000 Gran Sassos sooritatud m\u00f5\u00f5tmisel. Leiti, et neutriinod liikusid f\u00fc\u00fcsikalisel piirkiirusel ennustatud tulemustest sihtpunktist sithpunktini 20 miljondiku osa v\u00f5rra kiiremini. Pidades silmas v\u00f5imalikke tagaj\u00e4rgede ulatust f\u00fc\u00fcsikale otsustati tulemused avaldada, ent n\u00e4htust tuleb veel p\u00f5hjalikult uurida, kirjutab [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":20973,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-20972","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20972","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20972"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20972\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20973"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20972"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20972"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20972"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}