{"id":20998,"date":"2011-09-26T17:15:59","date_gmt":"2011-09-26T14:15:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=20998"},"modified":"2011-09-26T17:15:59","modified_gmt":"2011-09-26T14:15:59","slug":"vedelmetallaku-voib-talletada-hootist-tuule-voi-paikeseenergiat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=20998","title":{"rendered":"Vedelmetallaku v\u00f5ib talletada hootist tuule- v\u00f5i p\u00e4ikeseenergiat"},"content":{"rendered":"

Uurijad arendavad MIT professori Donald Sadoway juhendamisel uut t\u00fc\u00fcpi akusid, mille k\u00f5ik sisemised koostisosad on vedelas olekus. Kavand v\u00f5ib h\u00fcppeliselt v\u00e4hendada elektrienergia salvestamiseks vajaminevaid kulusid.<\/strong><\/p>\n

Vedelmetallist akud oleksid k\u00f5ik tavap\u00e4rase aku koostisosad, kuid iga standardkoostisosa asemel kasutatakse vedelikke, mis on p\u00fcsivalt mitmesaja kraadisel temperatuuril Celsiuse j\u00e4rgi, kirjutab LiveScience.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Uue vedelmetallaku kavand v\u00f5ib potentsiaalselt v\u00e4hendada elektrienergia salvestamisele vajaminevaid kulutusi. Pilt: Liquid Metal Battery Corporation (Vedelmetallaku \u00dching)<\/p><\/div>\n

Eelis energias<\/strong><\/p>\n

Vedelmetallist akus eelised teiste talletusv\u00f5imaluste ees on eelk\u00f5ige seotud selle kuludega. Sellel on k\u00f5ik samad head omadused, nagu tavalistel akul (n\u00e4iteks liitium-ioon v\u00f5i naatrium-v\u00e4\u00e4vel akul), kuid selle valmistamiseks kulub vaid v\u00e4ike murdosa tavaakude hinnast.<\/p>\n

Kolmekihiline aku sisaldab suhteliselt taskukohaseid metalle ja sulanud sooli ning sellel on potentsiaal salvestada t\u00f5husalt suuri elektrienergia koguseid. Esialgse kava kohaselt opereerib iga osis 700 kraadil Celsiuse j\u00e4rgi. Alumine kiht koosneb k\u00f5rge tihedusega vedelast antimonist (positiivselt laetud katood); keskmine kiht koosneb elektrol\u00fc\u00fcdist (sulatatud soola lahus); aku \u00fclemine kiht koosneb v\u00e4iksema tihedusega vedelast magneesiumist (negatiivselt laetud anood).<\/p>\n

Vihmasteks p\u00e4evadeks<\/strong><\/p>\n

Oma disaini t\u00f5ttu on vedelmetallist akusid v\u00f5imalik valmistada ka suurematena, mis omakorda annab sellele suurema talletusv\u00f5ime, mis on piisavalt t\u00f5hus p\u00e4ikese ja tuule baasil loodava elektrienergia tootmise hootise iseloomuga toimetulekuks (mille k\u00e4igus v\u00f5ib toodetava energia hulk varieeruda). T\u00e4psemalt, kui p\u00e4ikese v\u00f5i tuule abil toodetakse vajaminevast rohkem energiat, on \u00fclej\u00e4\u00e4ki v\u00f5imalik akus salvestada ning kasutada juhul, kui p\u00e4ikesevalgust on v\u00e4he v\u00f5i tuuled pole piisavalt tugevad. V\u00f5imet aku suurust h\u00f5lpsasti varieerida peetakse v\u00f5tmet\u00e4htsusega olevaks, kuna selle hind on omakorda v\u00f5tmet\u00e4htsusega elektriv\u00f5rgustiku skaalas toodetavate akude arendamises.<\/p>\n

Vedelmetallakude elektroodidele ei m\u00f5ju surve ning sellesse ei teki m\u00f5rasid, sest selle t\u00f6\u00f6tavad koostisosad on vedelas olekus. Akusid arendav meeskond usub, et need v\u00f5ivad vastu pidada v\u00e4hemalt 10\u201315 aastat (v\u00f5imalik, et isegi mitu aastak\u00fcmmet), vaatamata sellele, mitu ts\u00fcklit aku l\u00e4bib.<\/p>\n

Vedelmetallaku \u00dching loodab v\u00e4hendada elektrienergia salvestamiseks tehtavaid kulutusi tehnoloogia loomup\u00e4rase v\u00e4ikese mastaapsuse ja koostisosade hinna tulemusena.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uurijad arendavad MIT professori Donald Sadoway juhendamisel uut t\u00fc\u00fcpi akusid, mille k\u00f5ik sisemised koostisosad on vedelas olekus. Kavand v\u00f5ib h\u00fcppeliselt v\u00e4hendada elektrienergia salvestamiseks vajaminevaid kulusid. Vedelmetallist akud oleksid k\u00f5ik tavap\u00e4rase aku koostisosad, kuid iga standardkoostisosa asemel kasutatakse vedelikke, mis on p\u00fcsivalt mitmesaja kraadisel temperatuuril Celsiuse j\u00e4rgi, kirjutab LiveScience.com. Eelis energias Vedelmetallist akus eelised teiste talletusv\u00f5imaluste […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":20999,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-20998","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tulevikuenergia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20998","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=20998"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/20998\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/20999"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=20998"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=20998"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=20998"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}