{"id":21044,"date":"2011-09-27T10:43:43","date_gmt":"2011-09-27T07:43:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21044"},"modified":"2011-09-27T10:43:43","modified_gmt":"2011-09-27T07:43:43","slug":"magnetvaljade-peitmine-loodi-esimene-antimagnetseade%e2%80%9d","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21044","title":{"rendered":"Magnetv\u00e4ljade peitmine: loodi esimene ,,antimagnetseade\u201d"},"content":{"rendered":"

Hispaania uurijad kavandasid enda s\u00f5nul uut t\u00fc\u00fcpi magneetilise katteseadme, mis varjab objekte v\u00e4liste magnetv\u00e4ljade eest. Samal ajal hoiab seade \u00e4ra sisemiste magnetv\u00e4ljade lekkimise sellest v\u00e4ljapoole, mis muudab peiteseade avastamatuks.<\/strong><\/p>\n

,,Antimagnetina\u201d kirjeldatud seade arendamine v\u00f5ib avada tee mitmetele kasulikele rakendustele. N\u00e4iteks v\u00f5ib selle abil kaitsta laevakeret miinide eest, mis on kavandatud l\u00f5hkema siis, kui nende andurid avastavad magnetv\u00e4lja. Samuti v\u00f5imaldaks seade s\u00fcdamestimulaatoreid v\u00f5i kuulmisaparaate kasutavatel inimestel kasutada meditsiinilisi seadmeid, n\u00e4iteks magnetresonantstomograafi, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Physorg.com<\/p><\/div>\n

Ajakirjas New Journal of Physics<\/em> \u00e4sja avaldatud uurimuses t\u00f5estasid teadlased, et seesugust peiteseadet on v\u00f5imalik ehitada praktilistest ja saadaolevatest ainetest ning seda saab kasutada mitmesuguste rakenduste v\u00e4lja arendamisel.<\/p>\n

Uurimust\u00f6\u00f6 juhtiv autor professor Alvar Sanchez<\/strong> s\u00f5nas: ,,Seadme idee ja v\u00f5imalikud rakendusalad on kaugeleulatuvad; samas tuleb t\u00f5deda, et seda on v\u00f5imalik kasutada ka keelatud objektide magneetilise j\u00e4lje v\u00e4hendamiseks, mis v\u00f5ib v\u00e4hendada turvalisust. Sel p\u00f5hjusel peaksid turvaametnikud v\u00f5tma k\u00e4esolevat uurimust\u00f6\u00f6d arvesse, et kavandada turvalisemaid avastuss\u00fcsteeme ja protokolle.\u201d<\/p>\n

Antimagnet koosneb kavandi kohaselt mitmest kihist. Sisemine kiht on moodustatud \u00fclijuhtivast ainest, mis takistab magnetv\u00e4lja lekkimist varjeseadmest v\u00e4ljapoole ning v\u00f5ib osutuda v\u00e4ga t\u00f5husaks kindlate metallide varjamisel.<\/p>\n

Eelmainitud aine kasutamisel on aga miinus. Aine moonutaks seadme kohale asetatud magnetv\u00e4lja ning seega oleks seadet v\u00f5imalik avastada. Peiteseadet tuleks seet\u00f5ttu katta mitmete v\u00e4limiste metaainetest kihtidega, millel on muutuv magnetv\u00e4ljade l\u00e4bilaskev\u00f5ime, et parandada tekkinud moonutus ja j\u00e4tta magnetv\u00e4li h\u00e4irimata.<\/p>\n

Uurijad demonstreerisid varjeseade teostatavust arvutisimulatsiooni abil, kasutades k\u00fcmnekihilist silindrilist seadet, mis varjas \u00e4ra \u00fcksiku v\u00e4ikese magneti.<\/p>\n

Muljetavaldavalt n\u00e4itasid teadlased ka seda, et peiteseadet v\u00f5iks kavandada ka teistes kujundites ja kasutusalades, kui silinder pole t\u00e4ielikult suletud. See t\u00f5stab seadme rakendamise v\u00f5imalikkust s\u00fcdamestimulaatorites ja sisek\u00f5rvaimplantaatides veelgi, kuna nad vajavad neid teiste kehaosadega \u00fchendavaid juhtmeid.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsikainstituudi eestk\u00f5neleja s\u00f5nas: ,,Uurimisgrupp esitas uudse ja teostatava magneetilise peiteseadme kavandi. Ilmselt on j\u00e4rgmiseks sammuks viia kavand tootmisesse, et v\u00e4lja anda esimesed paljudest laia kasutusalaga rakendustest.\u201d<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hispaania uurijad kavandasid enda s\u00f5nul uut t\u00fc\u00fcpi magneetilise katteseadme, mis varjab objekte v\u00e4liste magnetv\u00e4ljade eest. Samal ajal hoiab seade \u00e4ra sisemiste magnetv\u00e4ljade lekkimise sellest v\u00e4ljapoole, mis muudab peiteseade avastamatuks. ,,Antimagnetina\u201d kirjeldatud seade arendamine v\u00f5ib avada tee mitmetele kasulikele rakendustele. N\u00e4iteks v\u00f5ib selle abil kaitsta laevakeret miinide eest, mis on kavandatud l\u00f5hkema siis, kui nende andurid […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":21045,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[84],"class_list":{"0":"post-21044","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-mantel","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21044","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21044"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21044\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21045"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21044"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21044"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21044"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}