{"id":21047,"date":"2011-09-27T10:44:50","date_gmt":"2011-09-27T07:44:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21047"},"modified":"2011-09-27T10:44:50","modified_gmt":"2011-09-27T07:44:50","slug":"wise-missioon-tabas-musta-augu-laieneva-purskeava","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21047","title":{"rendered":"WISE missioon tabas musta augu laieneva purskeava"},"content":{"rendered":"

Astronoomid tabasid NASA Laia-v\u00e4ljaga Infrapuna Vaatluse Uurijaga (Wide-field Infrared Survey Explorer \u2013 WISE<\/em>) haruldasi andmeid laienevast mustast august, paljastades nende v\u00f5imsate objektide ja nende purskeavade\u00a0(ingl. k. jets<\/em>) <\/strong> kohta uusi \u00fcksikasju.<\/strong><\/p>\n

Teadlased uurivad mustade aukude purskeavasid, et koguda informatsiooni musti auke \u00fcmbritsevate ekstreemsete keskkondade kohta. Seni on kogutud andmeid akretsiooni- ehk juurdevoolukettaks nimetatava aine kohta, mis s\u00f6\u00f6stab mustadesse aukudesse ja ka purskeavade endi kohta, uurides r\u00f6ntgenkiiri, gammakiiri ning raadiolaineid. Samas on purskeavade eredaimate piirkondade m\u00f5\u00f5tmine olnud keerukas vaatamata aastak\u00fcmneid kestnud t\u00f6\u00f6le. WISE loob aga n\u00fc\u00fcd infrapuna vaatluste abil akna selle puuduva l\u00fcli uurimisse, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus illustreerib laienevat musta auku nimega GX 339-4. Infrapuna vaatlused NASA Laia-v\u00e4ljaga Infrapuna Vaatluse Uurijaga (Wide-field Infrared Survey Explorer) paljastasid seni parima kogutud informatsiooni selle musta augu purskeava kaootilisest ja ekstreemsest keskonnast. GX 339-4 moodustus t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00e4he plahvatamise tagaj\u00e4rjel. See on \u00fcmbritsetud akretsioonikettaga (pildil punane), mis on moodustunud naabert\u00e4helt (pildil kollane kera) musta augu poole t\u00f5mmatavast ainest. Musta augu l\u00e4hedane piirkond helendab eredalt infarpunavalguses. Pilt: NASA<\/p><\/div>\n

,,Kujutage ette, kui meie P\u00e4ikeses toimuksid \u00e4kilised, juhuslikud purskeid; see muutuks m\u00f5ne tunni jooksul kolm korda eredamaks ja tuhmuks seej\u00e4rel taas endiseks. Seesugust raevukust vaatlesime selle musta augu purskeava puhul,\u201d s\u00f5nas ajakirjas Astrophysical Journal Letters <\/em>ilmuva uurimuse juhtiv autor Poshak Gandhi<\/strong> ja j\u00e4tkas: ,,WISE infrapuna n\u00e4gemisv\u00f5imega oleme me esmakordselt v\u00f5imelised l\u00e4hemalt vaatlema t\u00e4hemassiga musta augu purskeava l\u00e4htealas olevaid sisemisi piirkondi ning selles toimuvat f\u00fc\u00fcsikat.\u201d<\/p>\n

Musta auku, nimega GX 339-4, on ka varem uuritud. See asub rohkem kui 20\u00a0000 valgusaasta kaugusel Maast meie Galaktika keskme l\u00e4hedal. Musta augu mass on v\u00e4hemalt kuus korda suurem P\u00e4ikese massist. Nagu ka teised mustad augud, on GX 339-4 \u00fclisuure tihedusega aine kogum, mille gravitatsioon on nii suur, et isegi valgus sellest ei p\u00e4\u00e4se. K\u00e4esoleval juhul tiirleb musta augu \u00fcmber kaaslane \u2013 t\u00e4ht, mis ,,s\u00f6\u00f6dab\u201d seda oma ainega. Enamus naabert\u00e4hes olevast ainest t\u00f5mmatakse musta augu sisemusse, kuid osa sellest pursatakse peaaegu valguse kiirusel leviva voona kaugele eemale.<\/p>\n

,,Et n\u00e4ha eredat l\u00f5\u00f5ma mustas augus, peab vaatama \u00f5iget kohta \u00f5igel ajal,\u201d s\u00f5nas Peter Eisenhardt<\/strong>, WISE projekti teadlane. ,,WISE j\u00e4\u00e4dvustas tundlikke infrapunafotosid iga 11 sekundi j\u00e4rel \u00fche aasta v\u00e4ltel, kattes terve taevalaotuse, mis v\u00f5imaldas seda haruldast s\u00fcndmust tabada.\u201d<\/p>\n

Purskeava vahelduslikkuse vaatlemine sai v\u00f5imalikuks samast taeva piirkonnast aja jooksul korduvalt v\u00f5etud piltide t\u00f5ttu. WISE abil kogutud andmed andsid teadlastele v\u00f5imaluse vaadelda l\u00e4hemalt v\u00e4ga kompaktset piirkonda mustast august v\u00e4lja voolava purskeava l\u00e4htekoha \u00fcmber. Piirkonna suurus on v\u00f5rdeline m\u00fcndi laiusega, kui seda vaadeldaks P\u00e4ikese kauguselt.<\/p>\n

Uurimuse tulemused \u00fcllatasid meeskonda. Leiti, et purskeava tegevuses esinesid suured k\u00f5ikumised vahemikus 11 sekundit kuni m\u00f5ni tund: vaadeldi justkui infrapuna v\u00e4rvuste tantsu. Vaatluste k\u00e4igus ilmnes, et purskeava l\u00e4htekoha suurus varieerub. Selle raadius on ligikaudu 24\u00a0140 kilomeetrit, kuid muutused selle suuruses on lausa k\u00fcmnekordsed. ,,Kui kujutada musta augu v\u00e4ljapurskeava ette tulet\u00f5jevoolikuna, siis me n\u00e4gime, justkui sellest tulev vool oleks vahelduv ning voolik ise varieeruva suurusega,\u201d v\u00e4itis Poshak.<\/p>\n

Uued andmed v\u00f5imaldasid astronoomidel teha seni parimaid m\u00f5\u00f5tmisi musta augu magnetv\u00e4ljast, mis on Maa pinnal olevast 30\u00a0000 korda v\u00f5imsam. Seesugune tugev v\u00e4li on vajalik aine voolamise kiirendamiseks ja suunamiseks kitsaks vooks. WISE andmed viivad astronoome selle eksootilise fenomeni m\u00f5istmisele l\u00e4hemale kui eales varem.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astronoomid tabasid NASA Laia-v\u00e4ljaga Infrapuna Vaatluse Uurijaga (Wide-field Infrared Survey Explorer \u2013 WISE) haruldasi andmeid laienevast mustast august, paljastades nende v\u00f5imsate objektide ja nende purskeavade\u00a0(ingl. k. jets) kohta uusi \u00fcksikasju. Teadlased uurivad mustade aukude purskeavasid, et koguda informatsiooni musti auke \u00fcmbritsevate ekstreemsete keskkondade kohta. Seni on kogutud andmeid akretsiooni- ehk juurdevoolukettaks nimetatava aine kohta, mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":21048,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-21047","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-ilmaruum","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21047","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21047"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21047\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21048"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21047"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21047"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21047"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}