{"id":21061,"date":"2011-09-26T18:45:56","date_gmt":"2011-09-26T15:45:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21061"},"modified":"2011-09-26T19:09:43","modified_gmt":"2011-09-26T16:09:43","slug":"fuusikud-puudsid-uhte-kohta-kokku-rekordarvu-neutroneid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21061","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikud p\u00fc\u00fcdsid \u00fchte kohta kokku rekordarvu neutroneid"},"content":{"rendered":"

Neutroneid on ulatuslikult uuritud juba alates nende avastamisest 1930ndatel. Kuigi selle tulemusena on leitud palju uut(tuumade l\u00f5hustumine jne), on f\u00fc\u00fcsikud j\u00e4tkuvalt masendunud oma p\u00fc\u00fcetes neid l\u00e4hemalt uurida, sest neil puudub elektrilaeng, ilma milleta neid paigal hoida ei saa. Prantsuse teadlastel \u00f5nnestus aga leida viis just selle tegemiseks. Oma teadusartiklis kirjeldavad nad meetodit, mille abil suur hulk neutroneid kokku koguda – kuni 55 t\u00fckki kuupsentimeetrisse – et neid pareminini j\u00e4lgida.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Neutroni kvarkstruktuur. Pilt: Wikipedia<\/p><\/div>\n

Selle tulemuse saamiseks tulistasid teadlased neutroneid k\u00f5ige k\u00fclmema v\u00f5imaliku vedelikuga(heelium-4ga) t\u00e4idetud konteinerisse, et neid aeglustada. Nii on temperatuur v\u00f5rdne peaaegu absoluutse nulliga ning seet\u00f5ttu imbuvad need l\u00e4bi ventiili, mis need kinnisesse ruumi l\u00f5ksustab. Selle protsessi abil \u00f5nnestus teadlastel lukustada \u00fchte ruumi viis korda rohkem neutroneid kui varem v\u00f5imalik. Uurimust juhtinud f\u00fc\u00fcsiku Oliver Zimmer<\/strong> s\u00f5nas, et nad loodavad oma meetodit veelgi t\u00e4iendada, et p\u00fc\u00fcda kinnisesse ruumi 1000 kuupsentimeetrit neutroneid, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Sellise uurimust\u00f6\u00f6 peamiseks m\u00f5tteks on uskumus, mille kohaselt neutronid v\u00f5ivad peita endas vastuseid m\u00f5ningatele raskeimatele f\u00fc\u00fcsikaprobleemidele, nende hulgas gravitatsiooni olemusele v\u00f5i universumi arengule p\u00e4rast Suurt Pauku. Selleni j\u00f5udmiseks tuleb esmalt uurida ja kirjeldada aga teisi n\u00e4htusi. \u00dcheks selliseks n\u00e4iteks on see, et kuigi neutronitel puudub elektrilaeng, paistavad nad siiski omavat elektrilist dipooli. Siiani pole aga neutroni olemuse t\u00f5ttu kellelgi seda m\u00f5\u00f5ta \u00f5nnestunud. Rohkemate neutronite l\u00f5ksustamisel kinnisesse ruumi ning nende aeglustamisel selle protsessi jooksul \u00f5nnestub teadlastel seda aga loodetavasti teha – ning mida rohkem neutroneid selles ruumis on, seda t\u00e4psemad m\u00f5\u00f5tmis- ja vaatlusandmed on.<\/p>\n

Zimmer ning tema kolleegid loodavad, et nende tulemused aitavad m\u00f5ningatele sellistele k\u00fcsimustele vastata, kuid nad on veendunud, et keerulisematele k\u00fcsimustele vastuste leidmiseks tuleb l\u00f5ksu p\u00fc\u00fcda veelgi rohkem neutroneid.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Superthermal Source of Ultracold Neutrons for Fundamental Physics Experiments<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Neutroneid on ulatuslikult uuritud juba alates nende avastamisest 1930ndatel. Kuigi selle tulemusena on leitud palju uut(tuumade l\u00f5hustumine jne), on f\u00fc\u00fcsikud j\u00e4tkuvalt masendunud oma p\u00fc\u00fcetes neid l\u00e4hemalt uurida, sest neil puudub elektrilaeng, ilma milleta neid paigal hoida ei saa. Prantsuse teadlastel \u00f5nnestus aga leida viis just selle tegemiseks. Oma teadusartiklis kirjeldavad nad meetodit, mille abil suur […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21062,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-21061","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21061","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21061"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21061\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21062"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21061"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21061"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21061"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}