{"id":21073,"date":"2011-09-28T17:04:26","date_gmt":"2011-09-28T14:04:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21073"},"modified":"2011-09-28T17:04:26","modified_gmt":"2011-09-28T14:04:26","slug":"kerakujulised-tahekogud-tasapinnal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21073","title":{"rendered":"Kerakujulised t\u00e4hekogud tasapinnal"},"content":{"rendered":"

Kerakujulised t\u00e4heparved ehk kerasparved (ingl. k. globular clusters<\/em>) on \u00fcldjuhul \u00fched vanimad struktuurid meie galaktikas. Paljud kuulsamad neist moodustusid ligikaudu samal ajal kui meie galaktika \u2013 umbes 13 miljardit aastat tagasi. Siiski on m\u00f5ned neist oluliselt nooremad. Ehkki kasutusel on mitmeid klassifikatsioone, jagab \u00fcks neist kerasparved kolme r\u00fchma: esimene on niinimetatud vana halo r\u00fchm, mis sisaldab vanimaid t\u00e4heparvi; teine r\u00fchm koondub galaktika kettasse ja kesksesse \u00fcmarasse ossa ehk m\u00f5hna; kolmandasse r\u00fchma paigutub halos kerasparvede noorem populatsioon. Viimased on andnud alust m\u00f5ttet\u00f6\u00f6ks, kuna galaktika oleks pidanud nende moodustumise ajaks olema kettaks koondunud ja kerasparvede tekkimiseks ei oleks halos tohtinud enam ainet j\u00e4tkuda<\/strong>, j\u00e4ttes nad ilma vajalikest ainetest, mis on aluseks, et kerasparved saaksid \u00fcldse moodustuda.<\/strong><\/p>\n

Uues uurimust\u00f6\u00f6s vaadeldi nende nooremate t\u00e4hekogude jaotumist meie Linnutee \u00fcmbruses. Eelmainitud kolmest kerasparvede klassifikatsioonist on noored halo t\u00e4heparved laiali pillutud teise kahe r\u00fchma populatsioonidest palju kaugemale. Noor halo ulatub kuni 120 kiloparsekini (400\u00a0000 valgusaastat), samas asuvad vanad halo t\u00e4heparved 30 kiloparseki (100\u00a0000 valgusaasta) \u00fcmbruses. Lisaks ei paista noored t\u00e4heparved p\u00f6\u00f6rlevat koos galaktika kettaga, kui vana halo tiirleb aeglaselt kettaga samas suunas, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus sellest, kuidas spiraalgalaktika poolt ,,kinni p\u00fc\u00fctud\u201d v\u00e4iksemad satelliitgalaktikad on moondunud pikenenud, t\u00e4htedest koosnevateks struktuurideks, mida nimetatakse loodeliseks vooluks. Pilt: Jon Lomberg<\/p><\/div>\n

Vaadates nende satelliitide asukohti t\u00e4helepanelikumalt, leidis meeskond Stefan Kelleri juhendamisel, et noorem populatsioon kaldub asuma laiemal tasandil, mis on p\u00f6\u00f6rlemistelje suhtes kaldu vaid 8\u00b0 v\u00f5rra.<\/p>\n

See tasapind on rabavalt sarnane hoopis teistsuguste\u00a0objektide paiknemisega: paljud k\u00e4\u00e4busgalaktikad asuvad pea identsel tasapinnal, mida nimetatakse Satelliitide Tasapinnaks (ingl. k. Plane of Satellites \u2013 PoS<\/em>). See leid viitab, et see t\u00e4heparve populatsioon v\u00f5ib olla ,,kannibaliseerunud\u201d galaktikate j\u00e4\u00e4nus. On veelgi huvitavam, et ehkki need objektid on ,,vanemast\u201d populatsioonist selgelt eristuvalt noorem, on nende vanused siiski v\u00e4ga erinevad. See viitab, et tasapind ei tekkinud \u00fchest v\u00f5i mitmest v\u00e4iksemast galaktikast, vaid p\u00fcsiva galaktikate lisandumisega \u2013 seejuures k\u00f5ik samast suunast \u2013\u00a0 Linnuteesse suurema osa Universumi ajaloo v\u00e4ltel. Meie l\u00e4hima suurema naabri, M31 ehk Andromeeda galaktika kaaslaste uurimise tulemused n\u00e4itavad sarnast eelistatavat jaotust tasapinnal, mis on galaktika ketta suhtes kaldu 59\u00b0 v\u00f5rra.<\/p>\n

\u00dcheks selgituseks sellele on oletus galaktika paiknemise eelistatavast suunast, mis j\u00e4rgib n\u00e4htamatuid tumeaine kiude. Kuiv\u00f5rd tumeaine jaotumist on keeruline ennustada, pole mudelid v\u00f5imaldanud uurida tumeaine kiulisust\u00a0n\u00f5nda v\u00e4ikestel skaaladel. Pigem kirjeldatakse meie galaktika naabruskonnas tumeaine \u00fcldist jaotumist lapiku p\u00f6\u00f6rdellipsoidina\u00a0(ingl. k. oblate spheroid<\/em>). \u00dcheks p\u00f5hjuseks, miks astronoomid usuvad, et meie endi tumeaine halo on sellise ilusa kujuga, on selle m\u00f5ju Amburi k\u00e4\u00e4busgalaktikale, mis kasvab aeglaselt meie galaktikaga kokku. Kui tumeaine oleks rohkem ebakorrap\u00e4rane, peaks see Linnutee kaaslane olema mitmeti v\u00e4lja venitatud.<\/p>\n

Autorid kaaluvad ka teist v\u00f5imalikku selgitust: objektid v\u00f5isid olla \u00fchisele tasapinnale sattunud ,,ammuse suure eelk\u00e4ija lagunemise t\u00f5ttu\u201d. Teisis\u00f5nu v\u00f5ib kiud olla suurema struktuuri j\u00e4\u00e4nus ajast, mil meie galaktika polnud veel moodustunud, kuid olid juba tekkinud k\u00e4\u00e4busgalaktikad, mida\u00a0 meie hiljem tekkinud Linnutee galaktika on pidevalt alla neelanud.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kerakujulised t\u00e4heparved ehk kerasparved (ingl. k. globular clusters) on \u00fcldjuhul \u00fched vanimad struktuurid meie galaktikas. Paljud kuulsamad neist moodustusid ligikaudu samal ajal kui meie galaktika \u2013 umbes 13 miljardit aastat tagasi. Siiski on m\u00f5ned neist oluliselt nooremad. Ehkki kasutusel on mitmeid klassifikatsioone, jagab \u00fcks neist kerasparved kolme r\u00fchma: esimene on niinimetatud vana halo r\u00fchm, mis […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":21074,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-21073","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21073","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21073"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21073\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21074"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21073"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21073"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21073"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}