{"id":21132,"date":"2011-09-28T20:18:49","date_gmt":"2011-09-28T17:18:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21132"},"modified":"2011-10-06T10:33:33","modified_gmt":"2011-10-06T07:33:33","slug":"uus-fotoelemendi-tehnoloogia-annab-valgusele-amneesia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21132","title":{"rendered":"Uus tehnoloogia annab valgusele ,,amneesia”"},"content":{"rendered":"

Teadlased on aastaid proovinud suurendada p\u00e4ikeseelementide efektiivsust ning v\u00e4hendada nende maksumust. N\u00fc\u00fcd on neil aga uus idee: kinni p\u00fc\u00fctud valguskiirtele v\u00f5iks tekitada veidi ,,amneesiat.”<\/strong><\/p>\n

Nanoteadlased Chris Giebink<\/strong> ja Gary Wiederrecht<\/strong> uurisid koost\u00f6\u00f6s teiste teadlastega fluorestseeruvate plastikute kasutamist, t\u00e4nu millele saaks v\u00e4hendada p\u00e4ikesepaneelidelt saadava elektri maksumust. Konkreetsemalt v\u00f5tsid nad vaatluse alla luminestseerivad valguskoondajad<\/a>(luminescent solar concentrators <\/em>ehk LSCs), kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Eriline klaasit\u00fckk, mida nimetatakse luminestseerivaks valguskoondajaks, v\u00f5ib pealelangevat valgust intensiivistada. Rohelised ja oran\u017eid kaared tekivad t\u00e4nu fluorestsentsile.<\/p><\/div>\n

,,Et p\u00e4ikeseenergia oleks energiaturul konkurentsiv\u00f5imeline, tuleb meil saada kas juba praeguseks loodud fotoelementidest rohkem energiat v\u00f5i leida viis panna odavamad fotoelemendid sama energiakogust tootma,” s\u00f5nas Giebink.<\/p>\n

Olemasolevatest fotoelementidest suurema koguse energia saamise \u00fcheks viisiks on p\u00e4ikesevalguse kooondamine, mis viib l\u00f5pptulemusena alla ka toodetud energia maksumuse. Praegu huvitab uurijaid k\u00fcsimus, kuidas k\u00f5ige paremini v\u00f5imalikult palju ja v\u00f5imalikult odavalt valgust kinni p\u00fc\u00fcda. Kuigi \u00fcheks lahenduseks on l\u00e4\u00e4tsed ja peeglid, siis peavad need olema pidevalt P\u00e4ikese poole suunatud, n\u00f5udes nii kulukat j\u00e4lgimiss\u00fcsteemi.<\/p>\n

Luminestseerivad valguskooondajad on odavaks alternatiiviks – need ei n\u00f5ua j\u00e4lgimiss\u00fcsteemi, sest need p\u00fc\u00fcavad p\u00e4ikesevalgust ning muudavad selle lainepikkust, selgitas Giebink. ,,Me muudame pidevalt valguse sagedust t\u00e4nu selle neelamisele ja taaskiirgamisele,” s\u00f5nas ta. ,,LSCd k\u00e4ituvad justkui lamedad lehtrit: me p\u00fc\u00fcame neelata v\u00f5imalikult palju valgust v\u00e4rviga t\u00e4idetud plastplaadi pinnal ning suunate selle siis uuesti \u00e4\u00e4rte kaudu v\u00e4lja. Kogu protsess on loodud nii, et valguse intensiivsus kasvaks v\u00f5imalikult palju.”<\/p>\n

Selle intensiivistamine potentsiaal v\u00f5ib Giebinki s\u00f5nul \u00fcletada tuhande ,,P\u00e4ikse” – \u00fchte kohta langeva valguskiirguse m\u00f5\u00f5t\u00fchik. Selle tegelik rakendamine on senini aga eba\u00f5nnestunud, nii suurt intensiivistumist pole saadud. ,,Peamiseks p\u00f5hjuseks on see, et valgus kaob plaatides kas taasneeldumise v\u00f5i hajumise t\u00f5ttu \u00e4ra – see ongi probleem, mis meil lahendada tuleb,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Teadlased keskendusid valguse taaskiirgumise ning taasneeldumise muutmise viisile LSC sees, kasutades \u00e4ra optilist mikro\u00f5\u00f5nsuste efekti, mis tekib siis, kui struktuuri m\u00f5\u00f5tmed on valguse lainepikkuse l\u00e4hedased. Antud juhul kasutasid teadlased mitmeid nanoskaalas \u00f5hukesi kilesid, et tekitada resonantsi h\u00e4lvitav efekt. Selles efektis ei valgus ,,ei tunne \u00e4ra” keskkonda, millest see kiirati, v\u00e4hendades drastiliselt taasneeldumist. ,,See on t\u00f5epoolest justkui valguse amneesia – kui valgus unustab, kuidas see keskkonda sattus, siis taasneeldub v\u00f5i hajub see v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega,” selgitas Wiederrecht.<\/p>\n

Kuigi uurijad vaatlesid LSCde k\u00e4itumist vaid \u00fchedimensionaalselt, usuvad nad siiski, et kahedimensionaalne LSCde anal\u00fc\u00fcs annaks resonantsi h\u00e4lvitamisel veelgi paremaid tulemusi. ,,Mida parema viisi me selle triki teostamiseks leiame, seda suurema efektiivsuse me saame. Me oleme \u00fcldist t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tet juba demonstreerinud, n\u00fc\u00fcd tuleb vaid leida parim v\u00e4rvitihedust v\u00f5i parim viis klaasi paksuse varieerimiseks,” v\u00f5ttis Giebink asja kokku.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Resonance-shifting to circumvent reabsorption loss in luminescent solar concentrators<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased on aastaid proovinud suurendada p\u00e4ikeseelementide efektiivsust ning v\u00e4hendada nende maksumust. N\u00fc\u00fcd on neil aga uus idee: kinni p\u00fc\u00fctud valguskiirtele v\u00f5iks tekitada veidi ,,amneesiat.” Nanoteadlased Chris Giebink ja Gary Wiederrecht uurisid koost\u00f6\u00f6s teiste teadlastega fluorestseeruvate plastikute kasutamist, t\u00e4nu millele saaks v\u00e4hendada p\u00e4ikesepaneelidelt saadava elektri maksumust. Konkreetsemalt v\u00f5tsid nad vaatluse alla luminestseerivad valguskoondajad(luminescent solar concentrators ehk […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-21132","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tulevikuenergia","9":"entry","10":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21132","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21132"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21132\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21132"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21132"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21132"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}