{"id":21136,"date":"2011-09-28T21:49:11","date_gmt":"2011-09-28T18:49:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21136"},"modified":"2011-10-06T10:30:20","modified_gmt":"2011-10-06T07:30:20","slug":"tugevad-sidemed-haruldaste-muldmetallide-ja-grafeeni-vahel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21136","title":{"rendered":"Tugevad sidemed haruldaste muldmetallide ja grafeeni vahel"},"content":{"rendered":"<p><strong>Transistorid ja m\u00e4luseadmed muutuvad \u00fcha v\u00e4iksemateks. Nanoskaalasse j\u00f5udmiseks tuleb aga teadlastel m\u00f5ista, kuidas vaid m\u00f5ned metalliaatomid k\u00e4ituvad, kui need pinnale sadestatakse.<\/strong><\/p>\n<p>Ameerika \u00dchendriikide Energeetikaministeeriumi Ames&#8217;is asuva laboratooriumi f\u00fc\u00fcsikud uurivad nanoskaalas elektroonika jaoks potentsiaalikate materjalide &#8211; grafeeni ja erinevate metallide &#8211; omavahelist vastastikm\u00f5ju. Nad avastasid, et haruldased muldmetallid d\u00fcsproosium ja gadoliinium reageerivad grafeeniga tugevasti, plii seda aga ei tee, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-09-strong-bonds-rare-earth-metals-graphene.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_21137\" style=\"width: 235px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/4-ameslaborato.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21137\" class=\"size-full wp-image-21137\" title=\"4-ameslaborato\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/4-ameslaborato.jpg\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/4-ameslaborato.jpg 225w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/4-ameslaborato-150x150.jpg 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21137\" class=\"wp-caption-text\">Teadlased avastasid, et haruldased muldmetallid nagu d\u00fcsproosium(vasakul) ja teised metallid, n\u00e4iteks plii(paremal), k\u00e4ituvad erinevalt, kui vaid paar nende aatomit grafeenile sadestada. Aatomid korrastuvad ise pisikesteks saarekesteks. Muldmetallid paistavad liikuvat aeglasemalt, vihjates tugevale elektrilisele vastastikm\u00f5jule.<\/p><\/div>\n<p>Teadlased sadestasid paar plii v\u00f5i haruldaste muldmetallide aatomit grafeeni pinnale. Isekorrastumisprotsessis liiguvad aatomid isekeskis ning moodustavad grafeeni pinnale saarekesi v\u00f5i \u00fchtlase kile. Saarekeste geomeetria uurimiseks kasutasid uurimuse l\u00e4bi viinud teadlased eesotsas <strong>Michael C. Tringides<\/strong>iga skaneerivad tunnelmikroskoopi.<\/p>\n<p>,,Me tahtsime m\u00f5ista kuidas ja kui kiiresti aatomid laiali hajuvad,&#8221; s\u00f5nas Tringides. ,,Antud juhul liikusid plii aatomid kiiresti, kui me need maha jahutasime, samas d\u00fcsproosiumi aatomid liikusid aeglaselt &#8211; seda ka p\u00e4rast nende kuumutamist.&#8221;<\/p>\n<p>See, kui kiiresti v\u00f5i aeglaselt aatomid liiguvad ning saarekesi moodustavad, annab informatsiooni sellest, kuidas materjal grafeeniga reageerib v\u00f5i sellega elektrone jagab.<\/p>\n<p>,,Kui aatomid liiguvad kiiresti, siis puudub tugev vastasm\u00f5ju,&#8221; s\u00f5nas ta. D\u00fcsproosiumi korral annab aeglane liikumine aimu faktist, et metall on grafeeniga tugevas vastasm\u00f5jus. Gadoliinium reageerib grafeeniga veelgi tugevamini. See vastasm\u00f5ju on oluline, sest grafeeni kasutamine elektroonikas n\u00f5uab metallide kinnitamist grafeenile, et voolu juhtida.<\/p>\n<p>,,Grafeeni loodetakse kasutada \u00fclikiiretest transistorites. Meie t\u00f6\u00f6 on asjakohane, sest kui sadestada grafeenile metalli, peab nendevaheline side olema v\u00e4ga tugev, et elektritakistus oleks v\u00e4ike,&#8221; selgitas Tringides.<\/p>\n<p>Tringides lisas, et grafeenil tekkivad haruldaste muldmetallide saarekesed on v\u00e4ikesed magnetid. ,,Selgus, et need v\u00e4iksed saarekesed grafeenil olid v\u00e4ga head nanomagnetid. Nanomagnetite tihedus grafeenil on v\u00e4ga suur, raual on sarnane k\u00f5rge saarte tihedus. See v\u00f5ib tulevikus grafeenile sadestatud metallide arvutim\u00e4ludes kasutamisel kasuks tulla.&#8221;<\/p>\n<p>,,Need tulemused on olulised nii fundamentaalf\u00fc\u00fcsikas kui ka rakendusf\u00fc\u00fcsikas. Iga kord, kui \u00f6elda &#8216;nano,&#8217; v\u00f5ib teha paljusid v\u00e4ikesi asju. Ning see v\u00f5ib olla midagi v\u00e4ga kasulikku, nagu n\u00e4iteks magnetiline arvutim\u00e4lu.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-09-strong-bonds-rare-earth-metals-graphene.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Transistorid ja m\u00e4luseadmed muutuvad \u00fcha v\u00e4iksemateks. Nanoskaalasse j\u00f5udmiseks tuleb aga teadlastel m\u00f5ista, kuidas vaid m\u00f5ned metalliaatomid k\u00e4ituvad, kui need pinnale sadestatakse. Ameerika \u00dchendriikide Energeetikaministeeriumi Ames&#8217;is asuva laboratooriumi f\u00fc\u00fcsikud uurivad nanoskaalas elektroonika jaoks potentsiaalikate materjalide &#8211; grafeeni ja erinevate metallide &#8211; omavahelist vastastikm\u00f5ju. Nad avastasid, et haruldased muldmetallid d\u00fcsproosium ja gadoliinium reageerivad grafeeniga tugevasti, plii seda [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21137,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-21136","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-grafeengrafaan","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21136","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21136"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21136\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21137"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21136"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21136"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21136"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}