{"id":21159,"date":"2011-09-29T15:13:26","date_gmt":"2011-09-29T12:13:26","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21159"},"modified":"2011-11-19T02:08:30","modified_gmt":"2011-11-18T23:08:30","slug":"elektronidega-mangimise-tulevikutehnoloogia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21159","title":{"rendered":"Elektronidega m\u00e4ngimise tulevikutehnoloogia"},"content":{"rendered":"

Cambridge-i \u00dclikooli teadlased kirjeldasid, kuidas elektronid <\/strong>vooluahelates<\/strong> liiguvad. Cavendishi Laboratooriumi t\u00f6\u00f6r\u00fchm suutis elektrijuhis \u00fcht elektroni \u00fcle kuuek\u00fcmne korra edasi tagasi nihutada ja sellest vaatlusi teha. Tulemused avaldati teadusajakirjas Nature. Piltlikust elektron \u2013 tennise m\u00e4ngimisest v\u00f5ivad kasu saada mitmed teadusharud, ise\u00e4ranis kvantarvutid.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Potentsiaalimaastiku illustratsioon. Pildil on alumises paremas servas n\u00e4ha noolekesega t\u00e4histatud kvantt\u00e4pist m\u00f6\u00f6duva pindmise helilaine (surface acousitc wave, SAW) levikut. Elektron liigub parasjagu teise kvantt\u00e4pi suunas.<\/p><\/div>\n

Elektronid ei liigu juhis sirgjooneliselt, vaid sikk-sakk trajektooril. Liikumistee ise\u00e4rasused p\u00f5hjustavad aga elektronis kvantoleku koherentsuse (loe siit<\/a>) muutumise, mis t\u00e4hendab kvantinfos\u00fcsteemi seisukohalt esialgse elektroni \u201ebitiga\u201c edastatud informatsiooni kadu.<\/p>\n

Cambridge-i teadlaste eksperimendis l\u00f5ksustatakse elektron pooljuhi gallium arseniidi pindmise kihi sees v\u00e4iksesse potentsiaalibarj\u00e4\u00e4ri, kvantt\u00e4ppi (loe siit<\/a>). L\u00f5ksustatud elektroniga kvantt\u00e4pist kulgeb j\u00e4rgmise t\u00e4pini 4 mikroni (miljondik meetrit) pikkune kanal. Kanal on k\u00f5rgema potentsiaaliga kui t\u00e4pp. Seej\u00e4rel tekitatakse piki pooljuhi pinda suurusj\u00e4rgus 10-9<\/sup> sekundit kestev heliimpulss, mis p\u00f5hjustab r\u00f5hu t\u00f5ttu pooljuhi pinnastruktuuris potentsiaalide muutusi. L\u00f5ksustatud elektron haaratakse potentsiaali k\u00f5ikumise poolt kaasa ja viiakse j\u00e4rgmise kvantt\u00e4pini. Protsess on korratav. Artikli avaldanud t\u00f6\u00f6r\u00fchm suutis elektroni asukohta muuta 60 korral.<\/p>\n

\u201eKvantarvutite arengus on see oluline edasiminek,\u201c s\u00f5nas Chris Ford, t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht. \u201e\u00dcle maailma tegelevad kvantarvutite osiste loomisega arvukad t\u00f6\u00f6r\u00fchmad. Paraku ei ole osiste, n\u00e4iteks m\u00e4lu ja protsessori, kokku sobitamiseni veel j\u00f5utud. Me ei ole suutnud n\u00e4idata, et elektroni \u201ekvantbitil\u201c s\u00e4ilitatud info s\u00e4iluks, aga see on lahendatav, ja on \u00fcks v\u00f5imalikke lahendusi kvantarvuti osiste vaheliseks infovahetuseks. Teoreetik Crispin Barnes pakkus kvantarvuti ehitamiseks meie katsetatud lahendust juba ammu, n\u00fc\u00fcd oleme sellele sammukese v\u00f5rra l\u00e4hemal,\u201c lisab Ford l\u00f5petuseks.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Cambridge-i \u00dclikooli teadlased kirjeldasid, kuidas elektronid vooluahelates liiguvad. Cavendishi Laboratooriumi t\u00f6\u00f6r\u00fchm suutis elektrijuhis \u00fcht elektroni \u00fcle kuuek\u00fcmne korra edasi tagasi nihutada ja sellest vaatlusi teha. Tulemused avaldati teadusajakirjas Nature. Piltlikust elektron \u2013 tennise m\u00e4ngimisest v\u00f5ivad kasu saada mitmed teadusharud, ise\u00e4ranis kvantarvutid. Elektronid ei liigu juhis sirgjooneliselt, vaid sikk-sakk trajektooril. Liikumistee ise\u00e4rasused p\u00f5hjustavad aga elektronis kvantoleku […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":21160,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-21159","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21159","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21159"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21159\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21160"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21159"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21159"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21159"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}