{"id":21174,"date":"2011-09-30T16:05:52","date_gmt":"2011-09-30T13:05:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21174"},"modified":"2011-09-30T16:05:52","modified_gmt":"2011-09-30T13:05:52","slug":"kvantteleportatsiooni-analuusiti-matemaatilise-vahendiga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21174","title":{"rendered":"Kvantteleportatsiooni anal\u00fc\u00fcsiti matemaatilise vahendiga"},"content":{"rendered":"

Austrias asuva Viini F\u00fc\u00fcsikateaduskonna teadlased andsid hiljuti teoreetilise kirjelduse teleportatsiooni fenomenile, uurides aatomisisese skaala f\u00fc\u00fcsikalisi s\u00fcsteeme. Uurimus avaldati teadusajakirjas The European Physical Journal D<\/em>.<\/strong><\/p>\n

Esmakordselt t\u00f5estas Austria teadlaste meeskond, et matemaatilised vahendid annavad v\u00f5imaluse valikuks, kuidas eraldada aine\u00a0 f\u00fc\u00fcsikalisest s\u00fcsteemist, anal\u00fc\u00fcsides valikuliselt selle oleku kvantseisundit. See on olek, milles on s\u00fcsteem m\u00f5\u00f5tmise ajal, mis v\u00f5ib olla kas p\u00f5imunudkvatolekus v\u00f5i mitte, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Science\/AAAS<\/p><\/div>\n

P\u00f5imumise (ingl. k. entanglement<\/em>; loe l\u00e4hemalt siit<\/a>) seisund vastab keerulisele, kindlas (puhtas) seisundis olevale f\u00fc\u00fcsikalisele s\u00fcsteemile, milles s\u00fcsteemi osad ei ole eraldi m\u00e4\u00e4ratavad.\u00a0Kvantinformatsiooniteoorias (quantum information theory<\/em>; inglise keeles loe l\u00e4hemalt\u00a0siit<\/a>) kasutatav p\u00f5imumise m\u00f5iste kehtib, kui m\u00f5\u00f5tmine laboris A (mida nimetatakse Alice\u2019ks) s\u00f5ltub m\u00e4\u00e4ratud m\u00f5\u00f5tmisest laboris B (nimega Bob); seejuures m\u00f5lemad m\u00f5\u00f5tmised on omavahel seoses. Seda fenomeni pole v\u00f5imalik vaadelda suureskaalalistes f\u00fc\u00fcsikalistes s\u00fcsteemides.<\/p>\n

Austria meeskonna uurimustulemused n\u00e4itavad, et kvantseisundi p\u00f5imitus v\u00f5i eraldatus \u2013 \u00a0s\u00f5ltumata sellest, kas selle alaseisundid on eristatavad v\u00f5i mitte, s.t. kas Alice\u2019i ja Bobi puhul suudeti teha teineteisest s\u00f5ltumatuid m\u00f5\u00f5tmisi \u2013 s\u00f5ltub vaatenurgast, millest seisundi olekut hinnati.<\/p>\n

Kvantseisundi matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse niinimetatud tiheduse maatriksit. Selle seisundi oleku hindamiseks v\u00f5ib maatriksit erinevatel viisidel teguriteks lahutada, nagu ka torti on v\u00f5imalik mitmel moel l\u00f5igata. Viini f\u00fc\u00fcsikud n\u00e4itasid, et kindla tegurdamise viisi valimine v\u00f5ib viia p\u00f5imumise v\u00f5i eraldatuseni. Seda on aga v\u00f5imalik teha ainult teoreetiliselt, kuna katse k\u00e4igus on tegurdamine m\u00e4\u00e4ratud katse tingimustega.<\/p>\n

Neid uurimustulemusi kasutati ilmunud artiklis, modelleerimaks kvantinformatsiooni f\u00fc\u00fcsikalisi s\u00fcsteeme. Muuhulgas uuriti teoreetiliselt \u00fche kindla kvantseisundi transpordil p\u00f5hinevat teleportatsiooni. Teiste praktiliste rakenduste seas on ka parem arusaam K-mesoni loomisest ja lagunemisest osakestef\u00fc\u00fcsikas; samuti ka Halli kvantektist (the quantum Hall effect<\/em>), mille puhul v\u00f5tab elektrijuhtivus kvantiseeritud v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Entanglement or separability: the choice of how to factorize the algebra of a density matrix<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Austrias asuva Viini F\u00fc\u00fcsikateaduskonna teadlased andsid hiljuti teoreetilise kirjelduse teleportatsiooni fenomenile, uurides aatomisisese skaala f\u00fc\u00fcsikalisi s\u00fcsteeme. Uurimus avaldati teadusajakirjas The European Physical Journal D. Esmakordselt t\u00f5estas Austria teadlaste meeskond, et matemaatilised vahendid annavad v\u00f5imaluse valikuks, kuidas eraldada aine\u00a0 f\u00fc\u00fcsikalisest s\u00fcsteemist, anal\u00fc\u00fcsides valikuliselt selle oleku kvantseisundit. See on olek, milles on s\u00fcsteem m\u00f5\u00f5tmise ajal, mis v\u00f5ib […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":21175,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-21174","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21174","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21174"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21174\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21175"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21174"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21174"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21174"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}