{"id":21203,"date":"2011-09-30T20:25:43","date_gmt":"2011-09-30T17:25:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21203"},"modified":"2011-10-06T10:28:33","modified_gmt":"2011-10-06T07:28:33","slug":"berkeley-teadlased-pikendasid-vanakoolimeetodil-akude-tootsuklit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21203","title":{"rendered":"Berkeley teadlased pikendasid vanakoolimeetodil akude t\u00f6\u00f6ts\u00fcklit"},"content":{"rendered":"

LBNL (Lawrence Berkeley National Laboratory) laboratooriumis t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uudne liitium-ioon akude elektroodide valmistamise meetod, mis v\u00f5imaldab energiasalvestusseadmete t\u00f6\u00f6ts\u00fcklit oluliselt pikendada. Tehnoloogia teeb eriliseks asjaolu, et see p\u00f5hineb vanadel meetoditel ega n\u00f5ua seet\u00f5ttu tootmises lisakulutusi.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Vasakul pildil on kujutatud r\u00e4nielektrood enne- ja paremal p\u00e4rast 32 t\u00f6\u00f6ts\u00fcklit. Uus lisand aitab edaspidi r\u00e4nielektroodi koos hoida, pikendades akude t\u00f6\u00f6ts\u00fcklit.<\/p><\/div>\n

Meetod seisneb v\u00e4ga hea elektrijuhtivusega pol\u00fcmeerse sideainega suure energiamahutavusega elementide, n\u00e4iteks r\u00e4ni ja tina, koos hoidmises. Tavaliselt on need elemendid elektroodmaterjalidena ebastabiilsed. Berkeleys v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud pol\u00fcmeerse sideainega valmistatud r\u00e4nianoodidega liitium-ioon akud mahutasid lisandita akudest 30 % v\u00f5rra rohkem energiat.<\/p>\n

Liitium-ioon akut laadides toimub anoodi poolt liitiumi ioonide haaramine. Mida rohkem ioone anood hoida suudab, seda suurem on aku energiamahtuvus. R\u00e4ni on enimlubavaid anoodmaterjale, mis suudab k\u00e4ibel olevate akude anoodmaterjalist grafiidist 10 korda rohkem laengut koguda.<\/p>\n

Probleemiks on laadumists\u00fckli jooksul r\u00e4nielektroodi kolme kuni neljakordne paisumine ja kahanemine, mis murendab elektroodi ja p\u00f5hjustab mahtuvuse v\u00e4henemist. Teadlaste s\u00f5nul muutub juba p\u00e4rast paari t\u00f6\u00f6ts\u00fcklit r\u00e4niaatomite vahemaa nii suureks, et katkeb elektroodi v\u00f5ime laengut edasi anda.
\nTurustatavad anoodid kaetakse lahustiga segatud grafiidiosakeste massiga. Protsess on lihtne ja odav. Berkeley teadlased kasutasid vana tehnoloogiat ja valmistasid analoogse elastse sideaine, millega r\u00e4niosakesi koos hoida. Sideaine toimel r\u00e4niosakeste vahemaa t\u00f6\u00f6ts\u00fcklite k\u00e4igus oluliselt ei muutu.<\/p>\n

Protot\u00fc\u00fcpanoode katsetati enam kui 650 t\u00f6\u00f6ts\u00fcklil. Leiti, et anoodis s\u00e4ilis energiatihedus 1400 millivatt-tundi grammi kohta. Seda on neli korda rohkem kui k\u00e4ibelolevates anoodides. Terviklik liitum-ioon protot\u00fc\u00fcpaku mahutas eelk\u00e4ijatest 30 % rohkem energiat. Berkeley t\u00f6\u00f6r\u00fchma v\u00e4itel v\u00f5ib nende tehnoloogiat rakendada ka teistele, n\u00e4iteks tina-anoodidel p\u00f5hinevatele akut\u00fc\u00fcpidele.<\/p>\n

Allikas: Technologyreview<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

LBNL (Lawrence Berkeley National Laboratory) laboratooriumis t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja uudne liitium-ioon akude elektroodide valmistamise meetod, mis v\u00f5imaldab energiasalvestusseadmete t\u00f6\u00f6ts\u00fcklit oluliselt pikendada. Tehnoloogia teeb eriliseks asjaolu, et see p\u00f5hineb vanadel meetoditel ega n\u00f5ua seet\u00f5ttu tootmises lisakulutusi. Meetod seisneb v\u00e4ga hea elektrijuhtivusega pol\u00fcmeerse sideainega suure energiamahutavusega elementide, n\u00e4iteks r\u00e4ni ja tina, koos hoidmises. Tavaliselt on need elemendid elektroodmaterjalidena […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":21204,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[77],"class_list":{"0":"post-21203","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-kytuseelemendid","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21203","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21203"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21203\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21204"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21203"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21203"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21203"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}