{"id":21210,"date":"2011-09-30T21:06:29","date_gmt":"2011-09-30T18:06:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21210"},"modified":"2011-10-06T10:31:58","modified_gmt":"2011-10-06T07:31:58","slug":"21210","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21210","title":{"rendered":"Seletati metalli pindade l\u00e4heduses oleva elektrilise m\u00fcra iseloom"},"content":{"rendered":"<p><strong>Uue tehnoloogia, n\u00e4iteks kvantarvutite, detektorite ja materjalide arendamisega seotud teadlased seisavad sageli silmitsi katsete l\u00e4bi viimist segava metallmaterjalide pinnalt tuleva elektrilise m\u00fcraga. MIT teadlased suutsid esimestena seni seletuseta olnud m\u00fcra seletada.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_21211\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/allthatglitt.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21211\" class=\"size-medium wp-image-21211\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/allthatglitt-300x134.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"134\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/allthatglitt-300x134.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/allthatglitt-250x112.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/09\/allthatglitt.jpg 500w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21211\" class=\"wp-caption-text\">Joonisel on kujutatud n\u00e4iteks kvantarvutis kasutatav metallpind. Lillad noolekesed v\u00e4ljendavad dipoolide vibratsioone, millest tekkiv muutuv elektromagnetv\u00e4li on m\u00f5\u00f5tmisi segava m\u00fcra allikaks. Roheline kera kujutab seadmes energia vahendamiseks kasutatavat iooni.<\/p><\/div>\n<p>On teada, et osa ioonl\u00f5ksustamise eksperimente segavast m\u00fcrast p\u00e4rineb metallide pinnal liikuvatelt elektronidelt. Praktika aga n\u00e4itab, et m\u00fcratasemed on elektronide m\u00fcrast kordades suuremad. Segajate vaigistamine on olnud p\u00e4rsitud, sest ei ole teatud liigm\u00fcra allika olemust.<\/p>\n<p>MIT teadlased Arghavan Safavi-Naini ja Hossein Sadeghpour on koos kolleegidega esimestena liigm\u00fcra allika kindlaks teinud. P\u00f5hjuseks on metallide pinnasse v\u00e4liskeskkonnast neeldunud aatomid. Teadust\u00f6\u00f6ga n\u00e4idati, et neeldunud aatomid moodustavad metalli pinna aatomitega van der Waalsi interaktsioonile (loe siit) sarnase sideme. Metalli- ja lisandaatomi vahel tekkinud polaarne side k\u00e4itub kui erinevate ergastusnivoodega dipool. Metalli pinnal levivad foononid, ehk kvantiseeritud aatomite v\u00f5nkumised (loe siit), panevad dipooli v\u00f5nkuma. V\u00f5nkuv dipool kiirgab omakorda 10<sup>6<\/sup> Hz suurusj\u00e4rgus sagedusega muutuvat elektromagnetv\u00e4lja, mis on teadlastele segavaks m\u00fcraks. Anal\u00fc\u00fcs viidi l\u00e4bi nii teoreetiliselt kui praktiliselt.<\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 olulisus seisneb kahes asjaolus. Esiteks seletab see t\u00e4pselt \u00e4ra elektriv\u00e4ljast p\u00f5hjustatud m\u00fcra. Teiseks esitab t\u00f6\u00f6 selged meetodid m\u00fcra summutamiseks. Nende kahe asjaolu koosm\u00f5jul on v\u00f5imalik suure hulga k\u00f5rgtehnoloogiliste elektroonikaseadmete parema t\u00f6\u00f6kindluse tagamine, aga ka t\u00e4psemate ioonl\u00f5ksustuskatsete m\u00f5\u00f5tmiste sooritamine.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-09-glitters-gold.html\">PhysOrg<\/a>, <a href=\"http:\/\/physics.aps.org\/articles\/v4\/66\">Physics<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uue tehnoloogia, n\u00e4iteks kvantarvutite, detektorite ja materjalide arendamisega seotud teadlased seisavad sageli silmitsi katsete l\u00e4bi viimist segava metallmaterjalide pinnalt tuleva elektrilise m\u00fcraga. MIT teadlased suutsid esimestena seni seletuseta olnud m\u00fcra seletada. On teada, et osa ioonl\u00f5ksustamise eksperimente segavast m\u00fcrast p\u00e4rineb metallide pinnal liikuvatelt elektronidelt. Praktika aga n\u00e4itab, et m\u00fcratasemed on elektronide m\u00fcrast kordades suuremad. Segajate [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":21211,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-21210","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21210","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21210"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21210\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21211"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21210"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21210"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21210"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}