{"id":21295,"date":"2011-10-05T10:54:18","date_gmt":"2011-10-05T07:54:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21295"},"modified":"2011-10-06T10:29:47","modified_gmt":"2011-10-06T07:29:47","slug":"mustem-kui-oo-metamaterjal-neelab-pea-kogu-valguse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21295","title":{"rendered":"Mustem kui \u00f6\u00f6: metamaterjal neelab pea kogu valguse"},"content":{"rendered":"<p><strong>Poest ostetav must v\u00e4rv, mistahes otstarbega, neelab ligikaudu 85 % sellele langevast valgusest. Norfolki Osariigi \u00dclikooli ja Purdue \u00dclikooli koost\u00f6\u00f6na avatati E. Narimanovi juhtimisel, et h\u00fcperboolsel kurrutatud pinnaga metamaterjalil on v\u00e4ga madal peegeldumistegur. Metamaterjali (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Metamaterial\">siit<\/a>) ainulaadseid valguse peegeldumisega seotud omadusi \u00e4ra kasutav materjal suudab neelata 99 % sellele langenud valgusest. <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_21296\" style=\"width: 309px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/darkerthanbl.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21296\" class=\"size-medium wp-image-21296\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/darkerthanbl-299x300.jpg\" alt=\"\" width=\"299\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/darkerthanbl-299x300.jpg 299w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/darkerthanbl-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/darkerthanbl-250x250.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/darkerthanbl.jpg 471w\" sizes=\"auto, (max-width: 299px) 100vw, 299px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21296\" class=\"wp-caption-text\">V\u00e4ljav\u00f5te teadust\u00f6\u00f6st, millel on kujutatud nii materjali omadusi erinevate valguse polarisatsioonide korral, peegeldumisteguri s\u00f5ltuvust valguse langemisnurgast ja materjali pinnareljeefe. <\/p><\/div>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kasvatati alumiiniummembraanidesse h\u00f5be-nanojuhtme ridasid, mille tulemusena moodustus h\u00fcperboolne metamaterjal. Protot\u00fc\u00fcplahendus suutis neelata 80 % langevast valgusest. Neeldumise parandamiseks tekitasid teadlased materjali pinnasse kurrutusi ja ebatasasusi, mille tulemusena saavutatigi k\u00f5rge 99 % neeldumine. Uus materjal neelab kiirgust terve elektromagnetspektri ulatuses.<\/p>\n<p>Teadlaste s\u00f5nul seletub madal peegeldustegur materjali fotooniliste olekute (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Density_of_states\">siit<\/a>) l\u00f5pmatu tihedusega, olekute jaotus on h\u00fcperboolne. Taoline \u201esupersingulaarsus\u201c (super singularity) p\u00f5hjustab valguse hajumises materjali pinnadefektidel olulise kasvu. Pinnavormid peegeldavad footonid h\u00fcperpoolse materjali sisse.<\/p>\n<p>H\u00fcperpoolse metamaterjali rakenduste hulka kuuluvad eelk\u00f5ige kiirguse neeldumisega seotud tehnoloogiad, n\u00e4iteks k\u00f5rge efektiivsusega p\u00e4ikesepaneelid, fotodetektorid ja radaritehnoloogia.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-09-darker-than-black-metamaterial-efficient-solar-cells.html\">PhysOrg<\/a>, artikli <a href=\"http:\/\/arxiv.org\/ftp\/arxiv\/papers\/1109\/1109.5469.pdf\">abstrakt<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Poest ostetav must v\u00e4rv, mistahes otstarbega, neelab ligikaudu 85 % sellele langevast valgusest. Norfolki Osariigi \u00dclikooli ja Purdue \u00dclikooli koost\u00f6\u00f6na avatati E. Narimanovi juhtimisel, et h\u00fcperboolsel kurrutatud pinnaga metamaterjalil on v\u00e4ga madal peegeldumistegur. Metamaterjali (loe siit) ainulaadseid valguse peegeldumisega seotud omadusi \u00e4ra kasutav materjal suudab neelata 99 % sellele langenud valgusest. Teadust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kasvatati alumiiniummembraanidesse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":21296,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-21295","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21295","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21295"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21295\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21296"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21295"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21295"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21295"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}