{"id":21328,"date":"2011-10-06T09:37:15","date_gmt":"2011-10-06T06:37:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21328"},"modified":"2011-10-06T14:26:54","modified_gmt":"2011-10-06T11:26:54","slug":"nobelleeritud-supernoovad-ja-universumi-kiirenev-paisumine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21328","title":{"rendered":"Nobelleeritud supernoovad ja Universumi kiirenev paisumine"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a>

Kosmoseteleskoopidega Hubble ning Sirtf pildistatud supernoovaj\u00e4\u00e4nuk. See meie galaktikas toimunud Ia-t\u00fc\u00fcpi supernoovaplahvatus oli 1604. aastal kolme n\u00e4dala jooksul vaadeldav isegi p\u00e4eval. \/NASA\/ESA<\/p><\/div>\n

Kaks s\u00f5ltumatut, teineteisega v\u00f5istlevat teadusr\u00fchma teatasid 1998. aastal peaaegu \u00fcheaegselt, et \u00fclikaugete supernoovaplahvatuste heleduse m\u00f5\u00f5tmine n\u00e4itab, et Universum paisub kiirenevalt. Selle teadust\u00f6\u00f6 eest p\u00e4lvisid \u00fcht t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhtinud Saul Perlmutter ning teist t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhtinud Brian Schmidt ja Adam Riess k\u00e4esoleva aasta Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia. Antti Tamm<\/strong> (Tartu Observatoorium) avab astronoomia.ee<\/a>-s v\u00e4rskete Nobeli preemia laureaatide ning nende uurimist\u00f6\u00f6 tausta:<\/p>\n

1929. aastal m\u00f5\u00f5tis USA astronoom Edwin Hubble galaktikate spektreid ning leidis, et kauged galaktitad eemalduvad meist seda kiiremini, mida kaugemal nad asuvad, st avastas, et Universum paisub. Aga kuidas see paisub \u2013 kas \u00fchtlase kiirusega, aeglustuvalt v\u00f5i kiirenevalt? See on fundamentaalf\u00fc\u00fcsika jaoks oluline k\u00fcsimus, mille vastus \u00fctleks meile, milline on Universumis peituva energia hulk, milline on olnud Universumi ajalugu ning milliseks kujuneb Universumi tulevik. Intuitiivselt tundub loogiline, et Suurest Paugust alguse saanud paisumine peaks gravitatsiooni v\u00e4\u00e4ramatu toime t\u00f5ttu tasapisi aeglustuma ja v\u00f5ib olla ka peatuma ning kokkukukkumiseks \u00fcmber p\u00f6\u00f6rduma.<\/p>\n

Universumi paisumise ajalugu saab uurida \u00fcksnes v\u00e4ga kaugeid objekte vaadeldes, et kosmoloogilised efektid ilmsiks tuleksid. Idee on iseenesest lihtne: tuleb t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta mingi h\u00e4stituntud objekti heledust ning spektri punanihet ehk meist eemaldumise kiirust. V\u00f5rreldes objekti eeldatavat heledust m\u00f5\u00f5detud heledusega saame hinnata, kas objekt asub sellisel kaugusel, nagu eemaldumiskiiruse p\u00f5hjal oletada v\u00f5iks. Arvukad katsed sellist anal\u00fc\u00fcsi kaugeid galaktikaid uurides l\u00e4bi viia on siiani luhtunud, sest galaktikad arenevad kosmoloogilises m\u00f5ttes suhteliselt kiiresti ning nende tegelikku heledust on raske hinnata.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Parempoolsel pildil on Hubble Kosemoseteleskoobiga 2002. aastal tabatud \u00fclikauge Ia-t\u00fc\u00fcpi supenoova (noolega n\u00e4idatud). Vasakpoolsel pildil on sama taevaala 1995. aastal. \/NASA<\/p><\/div>\n

Galaktikatest tunduvalt paremateks \u201cstandardk\u00fc\u00fcnaldeks\u201c on kindlat t\u00fc\u00fcpi t\u00e4heplahvatused \u2013 Ia-t\u00fc\u00fcpi supernoovad, mis seni teadaolevalt on k\u00fcllaltki t\u00e4pselt \u00fchesuguse tegeliku heledusega. \u00dchesugust heledust aitab h\u00e4sti m\u00f5ista ka nende t\u00e4heplahvatuste arvatav tekkemehhanism \u2013 plahvatus toimub, kui valge k\u00e4\u00e4bust\u00e4ht on oma naabert\u00e4helt nii palju ainet kogunud, et tema mass \u00fcletab P\u00e4ikese massi t\u00e4pselt 1,4-kordselt. Taoline plahvatus peaks igal ajal ja igas kohas toimuma t\u00e4pselt \u00fchtemoodi. Lisaks on Ia-t\u00fc\u00fcpi supernoovad v\u00e4ga heledad ja seega tuvastatavad ka v\u00e4ga kauges Universumis.<\/p>\n

T\u00e4navused nobelistid (\u00f5igemini nende uurimisr\u00fchmad) leidsid teineteisest s\u00f5ltumatult ja erinevate vaatlusandmete alusel t\u00e4iesti ootamatult, et kauged Ia-t\u00fc\u00fcpi supernoovaplahvatused on v\u00e4iksema heledusega kui nende kaugenemiskiiruse p\u00f5hjal v\u00f5iks arvata. Ehk \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratult \u2013 nad kaugenevad eeldatavast kiiremini. Sellest j\u00e4reldub midagi t\u00e4iesti ebaloomulikku \u2013 Universumi paisumiskiirus on valguse teekonna kestel suurenenud ehk Universum paisub kiirenevalt, vastupidiselt gravitatsiooni m\u00f5jule. Sellise k\u00e4itumise p\u00f5hjendamiseks on m\u00e4ngu toodud nn tume energia \u2013 senitundmatu energiavorm, mis tegutseb gravitatsioonij\u00f5ule vastu ning surub galaktikaid \u00fcksteisest eemale.<\/p>\n

Kuid kas Ia-t\u00fc\u00fcpi supernoovad on ikka nii head \u201estandardk\u00fc\u00fcnlad\u201c, et nende p\u00f5hjal kogu senine arusaam Universumi ehitusest ja olemusest pea peale p\u00f6\u00f6rata? V\u00f5ibolla olid varajases Universumis t\u00e4heplahvatused veidi teistsugused, oli ju Universumi keskmine keemiline koostiski veidi erinev. See k\u00fcsimus kummitab veel k\u00fcllaltki paljude teadlaste peades, mist\u00f5ttu v\u00f5ib t\u00e4navust f\u00fc\u00fcsikapreemiat veidi ennatlikult jagatuks pidada. Siiski ei saa salata selle teadust\u00f6\u00f6 laia m\u00f5ju \u2013 teadlastele on lisandunud k\u00f5vasti peamurdmist, suur osa kosmoloogia\u00f5pikud on \u00fcmber kirjutatud ning \u00fcldsusele on antud j\u00e4rjekordne t\u00f5uge m\u00f5tisklemaks, mis kummaline paik see Universum on.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaks s\u00f5ltumatut, teineteisega v\u00f5istlevat teadusr\u00fchma teatasid 1998. aastal peaaegu \u00fcheaegselt, et \u00fclikaugete supernoovaplahvatuste heleduse m\u00f5\u00f5tmine n\u00e4itab, et Universum paisub kiirenevalt. Selle teadust\u00f6\u00f6 eest p\u00e4lvisid \u00fcht t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhtinud Saul Perlmutter ning teist t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhtinud Brian Schmidt ja Adam Riess k\u00e4esoleva aasta Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia. Antti Tamm (Tartu Observatoorium) avab astronoomia.ee-s v\u00e4rskete Nobeli preemia laureaatide ning nende uurimist\u00f6\u00f6 […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21340,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-21328","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21328","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21328"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21328\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21340"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21328"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21328"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21328"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}