{"id":21386,"date":"2011-10-07T15:09:16","date_gmt":"2011-10-07T12:09:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21386"},"modified":"2011-10-07T15:09:16","modified_gmt":"2011-10-07T12:09:16","slug":"fototoend-kolmekordsed-vikerkaared-on-olemas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21386","title":{"rendered":"Fotot\u00f5end: kolmekordsed vikerkaared on olemas"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_21387\" style=\"width: 512px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111005111001-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21387\" class=\"size-full wp-image-21387 \" title=\"111005111001-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111005111001-large.jpg\" alt=\"\" width=\"502\" height=\"709\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111005111001-large.jpg 628w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111005111001-large-212x300.jpg 212w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111005111001-large-250x352.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 502px) 100vw, 502px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21387\" class=\"wp-caption-text\">\u00dclemine rida: (a) Originaalpilt kolmekordsest (tertsiaarsest) vikerkaarest. Pilt j\u00e4\u00e4dvustati selle aasta 15. mail Saksamaal ning see on esimene omalaadne. Pildil on \u00e4ra toodud kaks vaatluspunkti A ja B. Pildi (a) t\u00f6\u00f6deldud versioon n\u00e4itab t\u00e4nu suuremale kontrastsusele pildi keskpunkti l\u00e4hedal asuvat vikerkaaresarnast mustrit, mida t\u00e4histavad nooled. All: Kolmandat j\u00e4rku vikerkaar (vasakul), millest paremal asub neljandat j\u00e4rku vikerkaar. Vikerkaared ilmuvad taeva p\u00e4ikesepoolses k\u00fcljes vastavalt umbes 40\u00b0 ja 45\u00b0 all. See on esimene pilt neljandat j\u00e4rku vikerkaarest looduses ning teine pilt kolmandat j\u00e4rku vikerkaarest. Pilt: Michael Grossmann\/Applied Optics; Bottom: Michael Theusner\/Applied Optics<\/p><\/div>\n<p>Vaid v\u00e4hesed inimesed on v\u00e4itnud, et nad on korraga taevas kolme vikerkaart n\u00e4inud. Selle n\u00e4htuse, mida teaduskeeles tuntakse tertsiaarse vikerkaare nime all, kohta tehtud vaatlusandmed v\u00e4idavad, et see on nii haruldane &#8211; 250 aasta jooksul on seda t\u00e4heldatud vaid viiel korral &#8211; et senini on teadlased neid v\u00e4iteid pidanud sama uskumatuteks kui h\u00e4rjap\u00f5lvlase kullapotti vikerkaare otsas. Need legendaarsed optilised haruldused, mida p\u00f5hjustab iga valguskiire kolm peegeldust \u00fches veepiisas, said aga l\u00f5puks kinnituse t\u00e4nu fotot\u00f5enditele ning uuele meteoroloogilisele mudelile, mis annab nende leidmiseks vajalikuteadusliku kinnituse.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/10\/111005111001.htm\">Triple Rainbows Exist, Photo Evidence Shows<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vaid v\u00e4hesed inimesed on v\u00e4itnud, et nad on korraga taevas kolme vikerkaart n\u00e4inud. Selle n\u00e4htuse, mida teaduskeeles tuntakse tertsiaarse vikerkaare nime all, kohta tehtud vaatlusandmed v\u00e4idavad, et see on nii haruldane &#8211; 250 aasta jooksul on seda t\u00e4heldatud vaid viiel korral &#8211; et senini on teadlased neid v\u00e4iteid pidanud sama uskumatuteks kui h\u00e4rjap\u00f5lvlase kullapotti vikerkaare [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21387,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-21386","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21386","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21386"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21386\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21387"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21386"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21386"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21386"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}