{"id":21428,"date":"2011-10-09T19:54:51","date_gmt":"2011-10-09T16:54:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21428"},"modified":"2011-10-10T16:08:41","modified_gmt":"2011-10-10T13:08:41","slug":"akende-muutmine-paikesepaneelideks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21428","title":{"rendered":"Akende muutmine p\u00e4ikesepaneelideks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Firma 3M esitles selle n\u00e4dala alguses uut spetsiaalset \u00f5hukest kilet, mille abil saab tavalised aknad p\u00e4ikesepaneelideks muuta. Toodet demonstreeriti nii lamedal kui ka kaardus klaaspinnal ning see peaks turgudele j\u00f5udma j\u00e4rgmisel aastal. Lisaks elektrienergia tootmisele p\u00e4ikesevalgusest t\u00f6\u00f6tab kile ka soojust blokeeriva kihina.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_21429\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/3mlogo.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21429\" class=\"size-medium wp-image-21429\" title=\"3mlogo\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/3mlogo-300x157.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"157\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/3mlogo-300x157.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/3mlogo-250x131.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/3mlogo.jpg 663w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21429\" class=\"wp-caption-text\">Firma 3M logo.<\/p><\/div>\n<p>Kile on valmistatud orgaanilisest fotogalvaanilisest materjalist ning sobitub kenasti klaasile, et toota elektrit ja v\u00e4hendada sissetulevat soojust, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-10-3m-photovoltaic-windows.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>3M tehnoloogia plussiks on kindlasti selle mitmekesisus. Firma s\u00f5nul toodab see elektrit, k\u00e4itub jahutava kihina (neelates umbes 90% infrapunavalgusest) ning kaitseb akent ka purunemise eest.<\/p>\n<p>Kile kitsaste pooll\u00e4bipaistvate roheliste ribade vahel on vahed ning need liimitakse klaasile suurte ruutudena. Erinevalt p\u00e4ikesepaneelidest on kile aga kergesti paigaldatav. Tavaline inimene suudab selle paigaldada ilma v\u00e4lise abita, s\u00f5nas 3M vanemjuhataja <strong>Yasuhiro Aoyagi<\/strong>.<\/p>\n<p>Kile toodab k\u00f5igest 20% tavalise p\u00e4ikesepaneeli toodetavast energiast. Toote raportis on nimelt kirjas, et ruutmeeter seda kilet suudab toota ligikaudu piisavalt energiat, et laadida t\u00e4ieliku p\u00e4ikesevalguse ajal iPhone&#8217;i.<\/p>\n<p>Firma pole toote hinnast veel r\u00e4\u00e4kinud, kuid oodatakse, et see hakkab maksma umbes pool kuni kaks kolmandikku p\u00e4ikesepaneelide hinnast.<\/p>\n<p>Kui akendele paigaldamiseks m\u00f5eldud kile j\u00e4rgmisel aastal Jaapani turgudele j\u00f5uab, siis on selle sihtgrupiks peamiselt valitsushooned, kaubandushooned ning kiirtoidurestoranid.<\/p>\n<p>3M pole k\u00f5rgtehnoloogiliste kiletehnoloogiate osas sugugi algaja &#8211; nimelt sai firma maailma esimese patendi akendele m\u00f5eldud kiledele juba 1966. aastal. 3M on kompetentne nii liimide kui ka mitmekihiliste optiliste kilede vallas.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-10-3m-photovoltaic-windows.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Firma 3M esitles selle n\u00e4dala alguses uut spetsiaalset \u00f5hukest kilet, mille abil saab tavalised aknad p\u00e4ikesepaneelideks muuta. Toodet demonstreeriti nii lamedal kui ka kaardus klaaspinnal ning see peaks turgudele j\u00f5udma j\u00e4rgmisel aastal. Lisaks elektrienergia tootmisele p\u00e4ikesevalgusest t\u00f6\u00f6tab kile ka soojust blokeeriva kihina. Kile on valmistatud orgaanilisest fotogalvaanilisest materjalist ning sobitub kenasti klaasile, et toota elektrit [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21429,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[53],"class_list":{"0":"post-21428","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tulevikuenergia","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21428","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21428"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21428\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21429"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21428"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21428"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21428"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}