{"id":21433,"date":"2011-10-09T20:19:37","date_gmt":"2011-10-09T17:19:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21433"},"modified":"2011-10-09T20:24:19","modified_gmt":"2011-10-09T17:24:19","slug":"uraani-lukkasid-kulili-mitmed-kokkuporked","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21433","title":{"rendered":"Uraani l\u00fckkas k\u00fclili mitu kokkup\u00f5rget"},"content":{"rendered":"<p><strong>Uraani kaldus telg muudab selle meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi veidrikuks. Hetkel on \u00fcldkehtivaks teooriaks see, et Uraan kaldus k\u00fclili \u00fche suure kokkup\u00f5rke t\u00f5ttu, kuid planeetide tekke ja kokkup\u00f5rgete simulatsioonide abil leidsid teadlased, et see juhtus pigem mitme v\u00e4iksema kokkup\u00f5rke tagaj\u00e4rjel. Antud uurimus lahendab ka hiljuti esile kerkinud probleemid seoses Uraani kuude ja nende orbiitidega.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_21434\" style=\"width: 222px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/seriesofbump.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21434\" class=\"size-medium wp-image-21434\" title=\"seriesofbump\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/seriesofbump-212x300.jpg\" alt=\"\" width=\"212\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/seriesofbump-212x300.jpg 212w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/seriesofbump-250x353.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/seriesofbump.jpg 563w\" sizes=\"auto, (max-width: 212px) 100vw, 212px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21434\" class=\"wp-caption-text\">Infrapunasageduste l\u00e4heduses tehtud vaatlused Uraanist paljastavad selle muidu h\u00e4guse ketaste s\u00fcsteemi, n\u00e4idates ilmekalt planeedi kaldenurga suurust. Pilt: Lawrence Sromovsky, (Univ. Wisconsin-Madison), Keck Observatory<\/p><\/div>\n<p>Uraan erineb teistest planeetidest selle poolest, et selle p\u00f6\u00f6rlemistelg on oma orbiidi telje suhtes 98 kraadi v\u00f5rra kaldus. See on palju suurem kaldenurk kui \u00fchelgi teisel P\u00e4ikeses\u00fcsteemi plaaneedil(Jupiteril 3 kraadi, Maal 23 kraadi, Saturnil ja Neptuunil 29 kraadi). P\u00f5him\u00f5tteliselt p\u00f6\u00f6rleb see planeet k\u00fclili, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-10-series-uranus-sideways.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>\u00dcldsuse poolt vastuv\u00f5etav teooria v\u00e4idab, et minevikus p\u00f5rkus mingi Maast paar korda massiivsem taevakeha Uraaniga, l\u00fckates selle k\u00fclili. Selles teoorias on aga \u00fcks suur viga: Uraani kuud oleksid pidanud j\u00e4\u00e4ma oma algsete nurkade alla, kuid praegu on ka need peaaegu 98-kraadiste nurkade all.<\/p>\n<p>Selle kauap\u00fcsinud probleemi lahendas rahvusvaheline teadlaster\u00fchm, keda juhib\u00a0<strong>Alessandro Morbidelli<\/strong>. Morbidelli ja kolleegid kasutasid erinevate kokkup\u00f5rkestsenaariumite kordamiseks arvutisimulatsioone, et teha kindlaks Uraani kaldenurga k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem tekkep\u00f5hjus. Nad leidsid, et Uraan sattus kokkup\u00f5rkesse juba siis, kui seda \u00fcmbritses alles protoplanetaarne ketas &#8211; materjal, millest hiljem tekkisid planeedi kuud &#8211; seej\u00e4rel muutus ketta kuju laiemaks ning s\u00f5\u00f5rikukujuliseks ning see \u00fcmbritses uut v\u00e4ga kaldus ekvatoriaaltasandit. Kettasisesed kokkup\u00f5rked muutsid selle lamedamaks, andes stardipaugu praegu n\u00e4ha olevate kuude tekkeks.<\/p>\n<p>Simulatsioon andis ka m\u00f5ningaid ootamatuid tulemusi: \u00fclaltoodud stsenaariumis liikusid kuud vastandsuunaliselt ehk praegu n\u00e4htavale suunale vastupidiselt. Seet\u00f5ttu pidi Morbidelli t\u00f6\u00f6r\u00fchm selle kirjeldamiseks s\u00fcsteemi parameetreid muutma. \u00dcllatavaks tulemuseks oli see, et Uraan ei kaldunud mitte \u00fche kokkup\u00f5rke tagaj\u00e4rjel, nagu seni arvatud, vaid pigem juhtus see v\u00e4hemalt kahe v\u00e4iksema l\u00f6\u00f6gi t\u00f5ttu &#8211; sellisel juhul on palju suurem t\u00f5en\u00e4osus leida kuusid tiirlevana suunas, milles need praegu tiirlevad.<\/p>\n<p>Antud uurimust\u00f6\u00f6 tulemused r\u00e4\u00e4givad aga vastu praegusele planeeditekke teooriale, mis v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd kohandamist vajada. ,,Tavaline planeeditekke teooria eeldab, et Uraan, Neptuun ja Jupiteri ning Saturni tuumad tekkisid vaid protoplanetaarse ketta v\u00e4ikeste objektide kokkukogunemisel. Selles teoorias puuduvad hiidkokkup\u00f5rked. Fakt, et Uraan sattus kokkup\u00f5rkesse v\u00e4hemalt kahel korral, vihjab sellele, et suuremad kokkup\u00f5rked olid hiidplaneetide tekke ajal tavap\u00e4rased. Seega tuleks praegune teooria \u00fcle vaadata,&#8221; selgitas Morbidelli.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-10-series-uranus-sideways.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uraani kaldus telg muudab selle meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi veidrikuks. Hetkel on \u00fcldkehtivaks teooriaks see, et Uraan kaldus k\u00fclili \u00fche suure kokkup\u00f5rke t\u00f5ttu, kuid planeetide tekke ja kokkup\u00f5rgete simulatsioonide abil leidsid teadlased, et see juhtus pigem mitme v\u00e4iksema kokkup\u00f5rke tagaj\u00e4rjel. Antud uurimus lahendab ka hiljuti esile kerkinud probleemid seoses Uraani kuude ja nende orbiitidega. Uraan erineb teistest [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21434,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-21433","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21433","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21433"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21433\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21434"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21433"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21433"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21433"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}