{"id":21464,"date":"2011-10-10T19:02:33","date_gmt":"2011-10-10T16:02:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21464"},"modified":"2011-10-10T19:02:33","modified_gmt":"2011-10-10T16:02:33","slug":"esa-veenusel-on-osoonikiht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21464","title":{"rendered":"ESA: Veenusel on osoonikiht"},"content":{"rendered":"

Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoselaev Venus Express avastas Veenuse atmosf\u00e4\u00e4ri \u00fclemisest osast osoonikihi. Selle omaduste v\u00f5rdlemisel Maa ja Mardi osoonikihtidega saavad teadlased t\u00e4psustada andmeid elu otsingul teistel planeetidel.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku kujutus Venus Express kosmoselaevast. Pilt: ESA - D. Ducros<\/p><\/div>\n

Venus Express tegi oma avastuse, kui j\u00e4lgis t\u00e4hti, mis asuvad t\u00e4pselt planeedi \u00e4\u00e4rel, paiste seega l\u00e4bi selle atmosf\u00e4\u00e4ri. Kosmoselaeva SPICAV instrument anal\u00fc\u00fcsis t\u00e4htedelt tulevat valgust, otsides atmosf\u00e4\u00e4rile omaste gaaside j\u00e4lgi, kui need kindlatel lainepikkustel olevat valgust neeldasid, kirjutab Sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n

Osoonikiht oli detekteeritav, sest see neelas osa t\u00e4helt l\u00e4htunud ultraviolettkiirgusest. Osoon on molekul, mis koosneb kolmest hapniku aatomist. Arvutimudelite kohaselt tekib Veenusel osoon siis, kui p\u00e4ikesevalgus s\u00fcsinikdioksiidi molekule l\u00f5hustab ning seega hapniku molekule vabastab.<\/p>\n

Seej\u00e4rel kantakse need molekulid tuule abil planeedi \u00f6isele k\u00fcljele, kus need nii kahe- kui ka kolmeaatomilisteks \u00fchenditeks kombineeruvad.<\/p>\n

,,Need tulemused annavad meile olulised piirangud Veenuse atmosf\u00e4\u00e4ri m\u00f5istmisel,” s\u00f5nas Franck Montmessin<\/strong>, kes uurimust juhtis. Lisaks v\u00f5ivad need tulemused olla heaks v\u00f5rdlusmaterjaliks elu otsimisel teistelt planeedidelt. Seni on osoonikihi olemasolu t\u00e4hendatud vaid Marsi ja Maa atmosf\u00e4\u00e4ris.<\/p>\n

M\u00f5ned astrobioloogid on arvamusel, et s\u00fcsinikdioksiidi, hapniku ja osooni samaaegne olemasolu atmosf\u00e4\u00e4ris v\u00f5imaldab \u00f6elda, kas planeedil v\u00f5iks leiduda elu. See v\u00f5imaldaks tuleviku teleskoopidel vaadelda teiste t\u00e4htede \u00fcmbruses leiduvaid planeete ning hinnata nende elamisk\u00f5lblikkust. Antud uurimust\u00f6\u00f6 tulemused \u00fctlevad aga, et osooni kogus on \u00e4\u00e4rmiselt oluline.<\/p>\n

Marsi atmosf\u00e4\u00e4ris leiduv v\u00e4hene osoon ei ole tekkinud elu tagaj\u00e4rjel. Seal tekib see valguse poolt l\u00f5hustatavate s\u00fcsinikdioksiidi molekulide t\u00f5ttu. Ka Veenus toetab n\u00fc\u00fcd seda vaadet, et v\u00e4hene kogus osooni v\u00f5ib tekkida ka mitte tingimata elu olemasolu tagaj\u00e4rjel. Veenuse osoonikiht asub umbes 100 kilomeetri k\u00f5rgusel, mis on ligi neli korda k\u00f5rgemal kui Maa osoonikiht, kuid samas on see sada kuni tuhat korda v\u00e4iksema tihedusega.<\/p>\n

Astrobioloogide teoreetiliste uurimuste kohaselt peab planeedi osoonikihi sisaldus olema v\u00e4hemalt 20% Maa omast selleks, et selle tekkep\u00f5hjuseks saaks pidada elu olemasolu. Uued tulemused toetavad seda teooriat, sest Veenuse puhul j\u00e4\u00e4b tase antud arvust oluliselt madalamale.<\/p>\n

,,Me saame neid tulemusi kasutada, et testida ja parandada teistel planeetidel leiduva elu leidmise stsenaariume,” s\u00f5nas Dr Montmessin.<\/p>\n

Isegi kui Veenusel elu pole, toob osoonkihi olemasolu selle Maale ja Marsile sammu v\u00f5rra l\u00e4hemale – k\u00f5igil kolmel planeedil on osoonikiht.<\/p>\n

,,Osoonikihi avastamine \u00fctleb palju Veenuse atmosf\u00e4\u00e4ri ringluse ja koostise kohta,” lausus H\u00e5kan Svedhem<\/strong>, \u00fcks Venus Expressi missiooni teadlasi. ,,Lisaks sellele t\u00f5estab see taaskord kiviste planeetide sarnasust ning n\u00e4itab, kui oluline on uurida Veenust, et neid k\u00f5iki m\u00f5ista.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “A layer of ozone detected in the nightside upper atmosphere of Venus<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoselaev Venus Express avastas Veenuse atmosf\u00e4\u00e4ri \u00fclemisest osast osoonikihi. Selle omaduste v\u00f5rdlemisel Maa ja Mardi osoonikihtidega saavad teadlased t\u00e4psustada andmeid elu otsingul teistel planeetidel. Venus Express tegi oma avastuse, kui j\u00e4lgis t\u00e4hti, mis asuvad t\u00e4pselt planeedi \u00e4\u00e4rel, paiste seega l\u00e4bi selle atmosf\u00e4\u00e4ri. Kosmoselaeva SPICAV instrument anal\u00fc\u00fcsis t\u00e4htedelt tulevat valgust, otsides atmosf\u00e4\u00e4rile omaste gaaside […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21465,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[113,48],"class_list":{"0":"post-21464","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kauged-planeedid","9":"tag-maavalise-elu-otsingud","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21464","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21464"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21464\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21465"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21464"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21464"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21464"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}