{"id":21467,"date":"2011-10-10T19:20:56","date_gmt":"2011-10-10T16:20:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21467"},"modified":"2011-10-10T19:20:56","modified_gmt":"2011-10-10T16:20:56","slug":"marsi-atmosfaaris-leidub-ulekullastunud-veeauru","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21467","title":{"rendered":"Marsi atmosf\u00e4\u00e4ris leidub \u00fclek\u00fcllastunud veeauru"},"content":{"rendered":"

Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Expressi poolt kogutud andmete anal\u00fc\u00fcsist selgus, et Marsi atmosf\u00e4\u00e4ris leidub \u00fclek\u00fcllastunud auru kujul olevat vett. See \u00fcllatav tulemus v\u00f5imaldab teadlastel paremini m\u00f5ista Marsi veeringlust ning selle atmosf\u00e4\u00e4ri arengut.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Veetransport Marsi atmosf\u00e4\u00e4ris. Pilt: \u00a9 ESA\/AOES Medialab<\/p><\/div>\n

Maal kipub veeaur enamasti kondenseeruma ehk vedelaks muutuma, kui temperatuur langeb alla kastepunkti. \u00d6eldakse, et atmosf\u00e4\u00e4r on k\u00fcllastunud, sest see ei suuda sel temperatuuril ja r\u00f5hul rohkem niiskust hoida. Seej\u00e4rel kondenseerub lisavesi \u00fcmbruses leiduvatele lenduvatele osakestele ja tolmule, tekitades sademeid. M\u00f5nikord v\u00f5ib kondensatsioon olla aga palju aeglasem, seda eriti siis, kui osakesi ja tolmu on \u00f5hus v\u00e4he. Selle tagaj\u00e4rjel j\u00e4\u00e4b lisa-veeaur gaasilisse olekusse: seda olukorda tuntakse \u00fclek\u00fcllastumise nime all. Senini arvati, et selline n\u00e4htus puudus Marsi atmosf\u00e4\u00e4ris, kuid seda poldud t\u00f5estatud, kirjutab Sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n

Kuigi alates 70ndatest on Marsi k\u00fclastanud mitmed kosmoselaevad, on nende instrumendid keskendunud enamasti pinnase andmetele. Seet\u00f5ttu j\u00e4lgiti vaid Marsi atmosf\u00e4\u00e4ri horisontaalset osa. See, kuidas veesisaldusi Marsil k\u00f5rgusest s\u00f5ltub, oli senini uurimata. Kosmoselaev Mars Expressi pardal oleva SPICAM(2) spektromeetri poolt l\u00e4bi viidud vaatluste abil on v\u00f5imalik see l\u00fcnk n\u00fc\u00fcd t\u00e4ita. SPICAM annab atmosf\u00e4\u00e4ri vertikaalse profiili t\u00e4nu solaarkattumisele – see j\u00e4lgib P\u00e4ikeselt tulevat ning l\u00e4bi Marsi atmosf\u00e4\u00e4ri paistvat valgust nii t\u00f5usu kui ka loojangu ajal.<\/p>\n

Vastupidiselt varasemale arvamusele leidsid teadlased, et \u00fclek\u00fcllastunud veeaur on Marsi atmosf\u00e4\u00e4ris sagedane n\u00e4htus. T\u00e4heldati isegi v\u00e4ga k\u00f5rget \u00fclek\u00fcllastumust – ligi k\u00fcmme korda suuremat, kui Maal t\u00e4heldatud. ,,See, et veeaur v\u00f5ib eksisteerida v\u00e4ga \u00fclek\u00fcllastunud kujul, v\u00f5ib varustada n\u00e4iteks Marsi l\u00f5unapoolkera veega palju efektiivsemalt kui praegused mudelid seda ennustavad,” s\u00f5nas Franck Montmessin<\/strong>, \u00fcks Mars Express missiooni teadlasi. Lisaks v\u00f5ib varasemalt arvatust suurem veekogus liikuda piisavalt k\u00f5rgele atmosf\u00e4\u00e4ri ning p\u00e4rast fotodissotsiatsiooni laguneda. Kui see leiab kinnitust, siis m\u00f5jutaks see tagaj\u00e4rjena kogu Marsi veega seonduvat ning aitaks selgitada seda, kuidas miljardite aastate jooksul Marsi veetase v\u00e4henenud on.<\/p>\n

Veeauru vertikaalne jaotus on oluliseks v\u00f5tmeks ka Marsi h\u00fcdroloogilise ringluse uurimisel. Seet\u00f5ttu tuleb \u00fcle vaadata ka h\u00fcpotees, mille kohaselt Marsi atmosf\u00e4\u00e4ris leiduva vee kogust piirab k\u00fcllastumisprotsess. Antud uurimus m\u00f5jutab tugevalt praegust arusaama nii Marsi kliimast kui ka veeringlusest.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Evidence of Water Vapor in Excess of Saturation in the Atmosphere of Mars<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopa Kosmoseagentuuri Mars Expressi poolt kogutud andmete anal\u00fc\u00fcsist selgus, et Marsi atmosf\u00e4\u00e4ris leidub \u00fclek\u00fcllastunud auru kujul olevat vett. See \u00fcllatav tulemus v\u00f5imaldab teadlastel paremini m\u00f5ista Marsi veeringlust ning selle atmosf\u00e4\u00e4ri arengut. Maal kipub veeaur enamasti kondenseeruma ehk vedelaks muutuma, kui temperatuur langeb alla kastepunkti. \u00d6eldakse, et atmosf\u00e4\u00e4r on k\u00fcllastunud, sest see ei suuda sel temperatuuril […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21468,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[113],"class_list":{"0":"post-21467","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kauged-planeedid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21467"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21467\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}