{"id":21501,"date":"2011-10-19T22:51:36","date_gmt":"2011-10-19T19:51:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21501"},"modified":"2011-10-19T23:02:25","modified_gmt":"2011-10-19T20:02:25","slug":"akustilise-avastamatuse-keep","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21501","title":{"rendered":"Akustilise avastamatuse keep"},"content":{"rendered":"<p><strong>Uurijad Valencia Pol\u00fctehnilisest \u00dclikoolist (<em>Universitat Polit\u00e8cnica de Val\u00e8ncia<\/em>), Hispaania Riiklikust\u00a0Teadusn\u00f5ukogust ja Valencia \u00dclikoolist<\/strong> <strong>on teinud j\u00e4rjekordse sammu \u201eakustilise avastamatuse\u201c saavutamise suunas &#8211;<\/strong> <strong>loodi uus kahedimensiooniline akustilise varjeseadme protot\u00fc\u00fcp. Kui kindla sagedusega helilained j\u00f5uavad varjatava objektini, k\u00e4ituvad helilained nii, justkui objekti polekski seal. Seesugust varjamist v\u00f5imaldab seadme koostisosade \u00fchism\u00f5ju.<\/strong><\/p>\n<p>Mitme uurimismeeskonna \u00fchist\u00f6\u00f6na v\u00e4lja arendatud akustiline varjekeep koosneb 120 alumiiniumsilindrist, mille l\u00e4bim\u00f5\u00f5duks on 15 millimeetrit. Alumiiniumsilindrid \u00fcmbritsevad 22,5 sentimeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga silindrit. Iga silindri asukoht seadmes on m\u00e4\u00e4ratud optimisatsioonitehnikate abil, mis p\u00f5hinevad geneetilistel algoritmidel (numbrilised algoritmid, mis j\u00e4ljendavad Darwini evolutsiooni), kirjutab <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/09\/110920095255.htm\">ScienceDaily.com<\/a>.<\/p>\n<p>\u201eK\u00e4esolev uurimust\u00f6\u00f6 t\u00e4iendab meie meeskonna panuseid akustilise avastamatuse saavutamisel. Selle uudsus seisneb aga geneetiliste algoritmide kasutamises,\u201c s\u00f5nas\u00a0<strong>Jos\u00e9 S\u00e1nchez-Dehesa<\/strong>, Valencia Pol\u00fctehnilise \u00dclikooli Lainen\u00e4htuste Grupi juht.<\/p>\n<div id=\"attachment_21502\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/110920095255-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21502\" class=\"size-medium wp-image-21502\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/110920095255-large-300x200.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/110920095255-large-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/110920095255-large-250x167.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/110920095255-large.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21502\" class=\"wp-caption-text\">Pilt: RUVID<\/p><\/div>\n<p>Uurijad on n\u00e4idanud, et kindla sagedusega helilained \u2013 3061 Hz, 100 Hz-se\u00a0ribalaiusega \u2013 s\u00e4ilitavad oma originaalmustri nii objekti \u00fcmber liikudes kui sellest m\u00f6\u00f6dudes. \u201eSee on esimene akustilise avastamatuse katseline demonstratsioon, mida oleme oma laboris arendanud. Uus protot\u00fc\u00fcp sillutab teed tulevastele k\u00f5rgema ribalaiusega seadetele, mis t\u00f6\u00f6tavad isegi kolmedimensiooniliste objektide puhul,\u201c lisas S\u00e1nchez-Dehesa.<\/p>\n<p>Mis puutub praktilistesse rakendustesse, s\u00f5nab S\u00e1nchez-Dehesa,\u00a0siis teadlastel on siiski veel pikk tee ees: \u201eTeeme hetkel alusuuringuid. Kui see osutub edukaks, on meie uurimust\u00f6\u00f6d v\u00f5imalik tulevikus rakendada n\u00e4iteks linnakeskkonna akustika parandamiseks, auditooriumide heliisolatsiooni tarbeks v\u00f5i ka helikindlamate kiivrite v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel.\u201c<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/09\/110920095255.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: ,,<a href=\"http:\/\/apl.aip.org\/resource\/1\/applab\/v99\/i7\/p074102_s1?isAuthorized=no\">Acoustic cloak for airborne sound by inverse design<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uurijad Valencia Pol\u00fctehnilisest \u00dclikoolist (Universitat Polit\u00e8cnica de Val\u00e8ncia), Hispaania Riiklikust\u00a0Teadusn\u00f5ukogust ja Valencia \u00dclikoolist on teinud j\u00e4rjekordse sammu \u201eakustilise avastamatuse\u201c saavutamise suunas &#8211; loodi uus kahedimensiooniline akustilise varjeseadme protot\u00fc\u00fcp. Kui kindla sagedusega helilained j\u00f5uavad varjatava objektini, k\u00e4ituvad helilained nii, justkui objekti polekski seal. Seesugust varjamist v\u00f5imaldab seadme koostisosade \u00fchism\u00f5ju. Mitme uurimismeeskonna \u00fchist\u00f6\u00f6na v\u00e4lja arendatud akustiline varjekeep [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":21502,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[84],"class_list":{"0":"post-21501","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-mantel","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21501","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21501"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21501\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21502"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21501"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21501"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21501"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}