{"id":21504,"date":"2011-10-12T22:37:36","date_gmt":"2011-10-12T19:37:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21504"},"modified":"2011-10-12T22:37:36","modified_gmt":"2011-10-12T19:37:36","slug":"vooluring-saturni-ja-tema-kuu-encleaduse-vahel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21504","title":{"rendered":"Vooluring Saturni ja tema kuu Encleaduse vahel"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_21505\" style=\"width: 555px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/537037main_pia13765-43_946-710.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21505\" class=\"size-full wp-image-21505   \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/537037main_pia13765-43_946-710.jpg\" alt=\"\" width=\"545\" height=\"409\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/537037main_pia13765-43_946-710.jpg 946w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/537037main_pia13765-43_946-710-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/537037main_pia13765-43_946-710-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 545px) 100vw, 545px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21505\" class=\"wp-caption-text\">NASA\/JPL\/JHUAPL<\/p><\/div>\n<p>See kunstniku n\u00e4gemus n\u00e4itab helendavat ultraviolettkiirguse laiku Saturni p\u00f5hjapooluse l\u00e4hedal. Laik tuleb esile Saturni ja tema kuu Encleaduse magneetilise sideme \u201ejalaj\u00e4ljes\u201c. Niinimetatud jalaj\u00e4lg ja magnetv\u00e4lja jooned on palja silmaga n\u00e4htamatud, kuid avastati NASA Cassini kosmoselaeva ultraviolett spektograafi abil ning v\u00e4ljade ja osakeste registreerimisseadmete abil. Hiljuti Cassini poolt avastatud jalaj\u00e4lg m\u00e4rgib vooluringi olemasolu, mis \u00fchendab Saturni Encleadusega ning kiirendab elektrone ja ioone m\u00f6\u00f6da magnetv\u00e4lja jooni. Sellel pildil asub jalaj\u00e4lg Saturnil asuvas valges kastis; magnetv\u00e4lja jooned on m\u00e4rgitud valge ja lillaga.<\/p>\n<p>Suurem valge ruut Encleaduse kohal n\u00e4itab magnetv\u00e4lja joone l\u00e4bil\u00f5iget kuu ja planeedi vahel. Laik Saturni p\u00f5hjapoolusel helendab sama fenomeni t\u00f5ttu, mis teeb Saturni tuntud p\u00f5hja- ja l\u00f5unapooluste virmalised helendavaks: energeetilised elektronid s\u00f6\u00f6stavad planeedi atmosf\u00e4\u00e4ri. \u201eJalaj\u00e4lg\u201c pole aga seotud virmalistega Saturni poolustel (sellel pildil n\u00e4idatuna oran\u017ei ringina \u00fcmber p\u00f5hjapooluse).<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.nasa.gov\/multimedia\/imagegallery\/image_feature_2069.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>See kunstniku n\u00e4gemus n\u00e4itab helendavat ultraviolettkiirguse laiku Saturni p\u00f5hjapooluse l\u00e4hedal. Laik tuleb esile Saturni ja tema kuu Encleaduse magneetilise sideme \u201ejalaj\u00e4ljes\u201c. Niinimetatud jalaj\u00e4lg ja magnetv\u00e4lja jooned on palja silmaga n\u00e4htamatud, kuid avastati NASA Cassini kosmoselaeva ultraviolett spektograafi abil ning v\u00e4ljade ja osakeste registreerimisseadmete abil. Hiljuti Cassini poolt avastatud jalaj\u00e4lg m\u00e4rgib vooluringi olemasolu, mis \u00fchendab Saturni [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":21505,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[113],"class_list":{"0":"post-21504","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-kauged-planeedid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21504","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21504"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21504\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21504"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21504"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21504"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}