{"id":21572,"date":"2011-10-14T16:34:29","date_gmt":"2011-10-14T13:34:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21572"},"modified":"2011-10-14T16:35:21","modified_gmt":"2011-10-14T13:35:21","slug":"superb-osakestekiirendi-projekt-algas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21572","title":{"rendered":"SuperB osakestekiirendi projekt algas"},"content":{"rendered":"

Eelmisel reedel alustati ametlikult Rooma ehitatava SuperB osakestekiirendi projekt, mille ehitust\u00f6\u00f6d peaksid algama l\u00e4hitulevikus. Kiirendi, mille ehitamiseks on kavandatud kuus aastat, ehitatakse Rooma Tor Vergata \u00dclikooli aladele ning nimetatakse teadlase Nicola Cabibbo j\u00e4rgi, kelle t\u00f6\u00f6d n\u00f5rga vastasm\u00f5ju kohta on tuntud kogu maailmas.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

\u00dclevaade Frascati aladele ehitatavast kiirendist.<\/p><\/div>\n

Osakestekiirendi, mida kutsutakse B-t\u00fc\u00fcpi tehaseks, sest see hakkab endas kiirendama elektrone ja positrone(antiosakesi), saab olema 1,3 kilomeetri pikkune. Neid osakesi ning nende lagunemist uurivad f\u00fc\u00fcsikud loodavad leida vastuseid sellele, miks universumis paistab olevat ainest v\u00e4hem antiainet, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Antud projekt on \u00fcks 14 projektist, mille Itaalia valitsus seni heaks on kiitnud. Kiirendi saab katma 30 hektarit ning asub v\u00e4ga l\u00e4hedal INFN Frascati Riiklikule Laboratooriumile.<\/p>\n

Uus osakestekiirendi on projekteeritud nii, et see on v\u00f5imeline tekitama ligi 100 korda rohkem p\u00f5rkeid kui \u00fckski selle eellastest – f\u00fc\u00fcsikud nimetavad seda heleduse suurenemiseks. Kiirendit hakkab juhtima INFN, kes plaanib teha koost\u00f6\u00f6d \u00fclikooliga, et panna kokku rahvusvaheliste ekspertide t\u00f6\u00f6r\u00fchm, kes j\u00e4lgiks tehase ehitust ning juhiks hiljem ka laboratooriumit ennast.<\/p>\n

K\u00f5ik projektis osalejad m\u00e4rgivad esimese asjana, et uus kiirendi ei ole m\u00f5eldud v\u00f5istlemaks \u0160veitsis asuva Euroopa koost\u00f6\u00f6projektiga LHC(Large Hadron Collider <\/em>ehk\u00a0Suur Osakestep\u00f5rguti), vaid saab olema pigem selle kaaslaseks. Loodetakse, et CERNis tehtavaid avastusi saab SuperB-s modelleerida ning seega paremini m\u00f5ista. Lisaks \u00fctlevad teadlased, et teadusasutuses tekitatavate p\u00f5rgete arvu suurendamisel v\u00f5iksid teadlased vastata k\u00fcsimustele, nagu miks antiaine varsti p\u00e4rast Suurt Pauku haihtus, v\u00f5i et mis peitub ainet koos hoidvate j\u00f5udude taga.<\/p>\n

Kahjuks pole vaatamata Itaalia valitsuse roosilistele lootustele projekt t\u00e4ielikult rahastatud. Valitsus andis vaid murdosa vajalikust osast ning projekti j\u00e4tkumiseks peavad ka teised partnerid, nende hulgas Euroopa ja Aasia, oma osa andma.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Loe lisaks<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eelmisel reedel alustati ametlikult Rooma ehitatava SuperB osakestekiirendi projekt, mille ehitust\u00f6\u00f6d peaksid algama l\u00e4hitulevikus. Kiirendi, mille ehitamiseks on kavandatud kuus aastat, ehitatakse Rooma Tor Vergata \u00dclikooli aladele ning nimetatakse teadlase Nicola Cabibbo j\u00e4rgi, kelle t\u00f6\u00f6d n\u00f5rga vastasm\u00f5ju kohta on tuntud kogu maailmas. Osakestekiirendi, mida kutsutakse B-t\u00fc\u00fcpi tehaseks, sest see hakkab endas kiirendama elektrone ja positrone(antiosakesi), […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21573,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49,55],"class_list":{"0":"post-21572","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"tag-tumeaine","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21572","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21572"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21572\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21573"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21572"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21572"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21572"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}