{"id":21577,"date":"2011-10-14T16:45:49","date_gmt":"2011-10-14T13:45:49","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21577"},"modified":"2011-11-19T02:03:06","modified_gmt":"2011-11-18T23:03:06","slug":"susiniknanotorudest-lihased-uutes-mootorites","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21577","title":{"rendered":"S\u00fcsiniknanotorudest lihased uutes mootorites"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_21578\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/1-carbonnanotu.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21578\" class=\"size-full wp-image-21578\" title=\"1-carbonnanotu\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/1-carbonnanotu.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"472\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/1-carbonnanotu.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/1-carbonnanotu-254x300.jpg 254w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/1-carbonnanotu-250x295.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21578\" class=\"wp-caption-text\">See on skaneeriva elektronmikroskoobi abil tehtud foto 3,8 mikromeetrise diameetriga s\u00fcsiniknanotoru-kiust, mis k\u00e4itub torsioonlihasena, kui see t\u00e4idetakse ioonilistelt juhtiva vedelikuga ning seej\u00e4rel elektrokeemiliselt laetakse. Nurk alfa viitab nanotoru ja kiu suuna vahelisele h\u00e4lbele. Pilt: University of Texas at Dallas<\/p><\/div>\n<p><strong>13. oktoobril esitati uusi\u00a0tehislihaseid, mis v\u00e4\u00e4dnuvad kui elevandi lont, ent annavad pikkus\u00fchiku kohta ligi tuhat korda suurema p\u00f6\u00f6rde. Projektis osalesid USA, Austraalia, Kanada ja Korea teadlased. <\/strong><strong>Lihased, mis p\u00f5hinevad s\u00fcsiniknanotorudest kiududel, kiirendavad 2000 korda raskemat laba kuni 590 p\u00f6\u00f6rdeni 1,2 sekundi jooksul ning p\u00f6\u00f6ravad selle liikumise \u00fcmber, kui muudetakse rakendatud pinge suunda. 250 millimeetri pikkuse lihase kohta demonstreeritud p\u00f6\u00f6rdemoment on ligi tuhat korda suurem kui varasematel tehislihastel, mis p\u00f5hinevad ferroelektrikel, kujum\u00e4luga sulamitel v\u00f5i juhtivatel orgaanilistel pol\u00fcmeeridel. Kiu raskus\u00fchiku kohta tekitatav v\u00e4ljundv\u00f5imsus on v\u00f5rreldav suurte elektrimootoritega, kuid nende tavap\u00e4raste elektrimootorite kaal-normaliseeritud v\u00f5imsus v\u00e4heneb tunduvalt, kui need millimeetri-skaalasse viia.<\/strong><\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-10-carbon-nanotube-muscles-giant-motors.html\">Carbon nanotube muscles generate giant twist for novel motors<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>13. oktoobril esitati uusi\u00a0tehislihaseid, mis v\u00e4\u00e4dnuvad kui elevandi lont, ent annavad pikkus\u00fchiku kohta ligi tuhat korda suurema p\u00f6\u00f6rde. Projektis osalesid USA, Austraalia, Kanada ja Korea teadlased. Lihased, mis p\u00f5hinevad s\u00fcsiniknanotorudest kiududel, kiirendavad 2000 korda raskemat laba kuni 590 p\u00f6\u00f6rdeni 1,2 sekundi jooksul ning p\u00f6\u00f6ravad selle liikumise \u00fcmber, kui muudetakse rakendatud pinge suunda. 250 millimeetri pikkuse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21578,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-21577","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21577","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21577"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21577\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21578"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21577"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21577"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21577"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}