{"id":21587,"date":"2011-10-14T20:18:56","date_gmt":"2011-10-14T17:18:56","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21587"},"modified":"2011-11-19T02:06:04","modified_gmt":"2011-11-18T23:06:04","slug":"harvardi-ulikooli-teadlaste-too-viis-sammu-lahemale-kvantinfovorgu-loomisele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21587","title":{"rendered":"Harvardi \u00dclikooli teadlaste t\u00f6\u00f6 viis sammu l\u00e4hemale kvantinfov\u00f5rgu loomisele"},"content":{"rendered":"<p><strong>Harvardi \u00dclikooli teadlastel \u00f5nnestus h\u00f5bedaga kaetud v\u00e4ikestest teemantsammastest\u00a0 footon haaval valgust kiirata. Teadussaavutus on oluline samm edasi kvant-informatsioonv\u00f5rkude, milles infokandjaks on elektroni spinn ja edastajaks footon, arengus. <\/strong><\/p>\n<p>Harvardi \u00dclikooli elektrotehnika dotsendi Marko Lon\u010dari t\u00f6\u00f6r\u00fchma arendatud seade koosneb paralleelsetest h\u00f5beda kihiga kaetud nano (10<sup>-9<\/sup>m) suurusj\u00e4rgu teemantsammaste ridadest.<\/p>\n<div id=\"attachment_21588\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/5-image_large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21588\" class=\"size-full wp-image-21588 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/5-image_large.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"255\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/5-image_large.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/5-image_large-300x191.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/5-image_large-250x159.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21588\" class=\"wp-caption-text\">Skanneeriva elektronmikroskoobiga teemantsammastest tehtud pilt. Iga sammas on ligikaudu 100 nm (10-9) lai ja 200 nm k\u00f5rge.<\/p><\/div>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchma valmistatud teemandeis asendati v\u00f5restruktuuri teatud s\u00fcsiniku aatomid l\u00e4mmastiku aatomitega. L\u00e4mmastiku defektid p\u00f5hjustavad kristalli kollaka v\u00e4rvuse. Vahel juhtub, et l\u00e4mmastiku aatomi k\u00f5rval tekib v\u00f5res vakants. Iga l\u00e4mmastikuga seotud vakants t\u00f6\u00f6tab punasele v\u00e4rvusele vastaval lainepikkusel pea ideaalse kvantkiirgurina, seda ka toatemperatuuril.<\/p>\n<p>Lon\u010dari s\u00f5nul on vakantsidest <em>v\u00e4rvitsentrid<\/em> (color center) kvantinformatsiooni t\u00f6\u00f6tluse seisukohalt olulised, sest v\u00f5imaldavad valguse toimel informatsiooni talletada ja lugeda.<\/p>\n<div id=\"attachment_21589\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/4-image_large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21589\" class=\"size-medium wp-image-21589 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/4-image_large-300x225.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/4-image_large-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/4-image_large-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/4-image_large.jpg 500w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21589\" class=\"wp-caption-text\">Teemanti v\u00f5restruktuuri defektid v\u00f5ivad kristallile anda karakteerse v\u00e4rvi. Pildilolevatel teemanti t\u00fckikestel on defektiks l\u00e4mmastikuaatomid, millest ka kollakam v\u00e4rvus. Pruun ruuduke on h\u00f5beda kihiga kaetud teemantkiip.<\/p><\/div>\n<p>Teadusr\u00fchma valmistatud teemantsammastes on negatiivse laenguga l\u00e4mmastikvakantsid, mis suudavad valgust neelata ja selle energia m\u00e4\u00e4ratud ajaks talletada. Energia vabastatakse footon haaval. T\u00f6\u00f6 autorite s\u00f5nul on footonite kiirgumise sagedust v\u00f5imalik hoolikal vakantsi modelleerimisel m\u00f5jutada, ent t\u00e4pse kontrollini veel j\u00f5utud ei ole. Lisaks on probleeme v\u00e4rvitsentri spinnile informatsiooni salvestamisega ja v\u00f5restruktuurist kiirguvate footonite kogumisega.<\/p>\n<p>Varasem Lon\u010dar t\u00f6\u00f6r\u00fchma lahendus informatsioonifootonite p\u00fc\u00fcdmisel ja vahendamisel oli teemant-nanojuhtmete kasutamine. Uue teadust\u00f6\u00f6 raames kaeti teemant-torud h\u00f5beda kihiga ja muudeti nende laiust. H\u00f5beda kiht k\u00e4itub optilise nanoresonaatorina, mis loob teemantsamba \u00fcmber tugeva elektriv\u00e4lja. Elektriv\u00e4lja kaudu on v\u00f5imalik footonite kiirgumise sagedust kontrollida.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-10-quantum-qubit.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Harvardi \u00dclikooli teadlastel \u00f5nnestus h\u00f5bedaga kaetud v\u00e4ikestest teemantsammastest\u00a0 footon haaval valgust kiirata. Teadussaavutus on oluline samm edasi kvant-informatsioonv\u00f5rkude, milles infokandjaks on elektroni spinn ja edastajaks footon, arengus. Harvardi \u00dclikooli elektrotehnika dotsendi Marko Lon\u010dari t\u00f6\u00f6r\u00fchma arendatud seade koosneb paralleelsetest h\u00f5beda kihiga kaetud nano (10-9m) suurusj\u00e4rgu teemantsammaste ridadest. T\u00f6\u00f6r\u00fchma valmistatud teemandeis asendati v\u00f5restruktuuri teatud s\u00fcsiniku aatomid l\u00e4mmastiku [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":21588,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79],"class_list":{"0":"post-21587","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21587","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21587"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21587\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21588"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21587"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21587"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21587"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}