{"id":21637,"date":"2011-10-19T22:56:28","date_gmt":"2011-10-19T19:56:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21637"},"modified":"2011-10-19T22:56:28","modified_gmt":"2011-10-19T19:56:28","slug":"uus-teadmine-%e2%80%9edefektsetest-teemantitest-voib-kiirendada-teemandipohiste-kvantarvutite-arendamist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21637","title":{"rendered":"Uus teadmine \u201edefektsetest&#8221; teemantitest v\u00f5ib kiirendada teemandip\u00f5histe kvantarvutite arendamist"},"content":{"rendered":"<p><strong>Buffalo \u00dclikooli teadust\u00f6\u00f6 meeskond tuvastas d\u00fcnaamilise Jahn-Telleri efekti esinemise defektsetes teemantites. Uurimust\u00f6\u00f6 tulemused v\u00f5ivad aidata arendada teemandip\u00f5hiseid s\u00fcsteeme mitmetes rakendustes, n\u00e4iteks kvantinformatsiooni t\u00f6\u00f6tlemisel. <\/strong><\/p>\n<p>,,Me soovime tavaliselt, et asjad oleksid t\u00e4iuslikud, kuid elektroonilistes rakendustes on defektid v\u00e4ga olulised,\u201d s\u00f5nas uurimust\u00f6\u00f6 juht <strong>Peihong Zhang<\/strong> . ,,Defektsete teemantite kasutamist on pakutud v\u00e4lja mitmetesse rakendustesse alates kvantarvutustehnikast kuni bioloogilise pilditehnikani. Meie uurimust\u00f6\u00f6 viib sammu v\u00f5rra l\u00e4hemale nende defektsete s\u00fcsteemide parema m\u00f5istmiseni,\u201d vahendab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-10-knowledge-flawed-diamonds-diamond-based-quantum.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_21638\" style=\"width: 250px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/newknowledge.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21638\" class=\"size-full wp-image-21638 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/newknowledge.jpg\" alt=\"\" width=\"240\" height=\"188\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/newknowledge.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/newknowledge-300x234.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/newknowledge-250x195.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 240px) 100vw, 240px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21638\" class=\"wp-caption-text\">3E ergastatud seisundis teemadi l\u00e4mmastiku-vakantsi keskme arvutuslik energia pind kui moonutuste p\u00f5hjustaja \u2013 kujund, mida nimetatakse ,,v\u00e4\u00e4ndunud Mehhiko k\u00fcbaraks\u201d (ingl.k. warped Mexican hat)<\/p><\/div>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6s uuriti teemante, mille kristallstruktuuris esineb kindel defekt \u2013 muidu ainult s\u00fcsinikust koosnevas t\u00e4iuslikus kristallv\u00f5res asub vakantse ruumiosa k\u00f5rval\u00a0l\u00e4mmastikuaatom. Ebat\u00e4iuslikkuse kohas, niinimetatud ,,l\u00e4mmastikuvakantsi keskmes\u201d (ingl.k. <em>,,nitrogen-vacancy center\u201d<\/em>), v\u00f5ib \u00fcksik elektron ,,h\u00fcpelda\u201d erinevate energiaseisundite vahel.<\/p>\n<p>Kasutamaks teemants\u00fcsteeme eelmainitud rakendustes, n\u00e4iteks kvantarvutustehnikas, on \u00fclioluline m\u00f5ista\u00a0teemants\u00fcsteemi k\u00e4itumist juhul, kui elektron ergastub. Elektroni ergastatud seisundit nimetatakse ka ,,3E\u201d seisundiks.<\/p>\n<p>Probleem seisneb aga selles, et l\u00e4mmastiku-vakantsi keskmes on 3E seisundil kaks t\u00e4pselt sama energiaga orbitaalset koostisosa, mist\u00f5ttu on seisund ebastabiilne. Selleks, et energeetilist tasakaalu saavutada, deformeerub teemandi kristallv\u00f5re\u00a0 l\u00e4mmastikuvakantsi l\u00e4hedal. Tulemusena tekib uus madalama energiaga stabiilsem seisund. Seesugust moondust kristallv\u00f5res nimetatakse\u00a0<strong>Jahn-Telleri efektiks<\/strong> ning veel hiljuti ei teatud efekti t\u00e4pseid parameetreid defektsetes teemantites.<\/p>\n<p>Selle m\u00f5istatuse lahendas Zhang \u00a0koos kolleegidega Rensselaer&#8217;i Pol\u00fctehnilisest Instituudist (<em>Rensselaer Polytechnic Institute<\/em>). Kasutades Buffalo \u00dclikoolis saadavalolevat arvutusv\u00f5imsust, viis meeskond l\u00e4bi arvutused, mis paljastasid t\u00e4pselt teemandi moondumise viisi. Arvutustulemused on koosk\u00f5las eksperimentaalsete uurimust\u00f6\u00f6 tulemustega ning heidavad valgust t\u00e4htsatele teemadele, n\u00e4iteks sellele, kui kaua p\u00fcsib ergastatud elektron l\u00e4mmastikuvakantsi keskmes sidusalt k\u00f5rgemas energiaseisundis.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-10-knowledge-flawed-diamonds-diamond-based-quantum.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: ,,<a href=\"http:\/\/www.buffalo.edu\/news\/pdf\/October11\/jahn-teller-effect.pdf\">Dynamic Jahn-Teller Effect in the NV\u0001\u00a0Center in Diamond<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Buffalo \u00dclikooli teadust\u00f6\u00f6 meeskond tuvastas d\u00fcnaamilise Jahn-Telleri efekti esinemise defektsetes teemantites. Uurimust\u00f6\u00f6 tulemused v\u00f5ivad aidata arendada teemandip\u00f5hiseid s\u00fcsteeme mitmetes rakendustes, n\u00e4iteks kvantinformatsiooni t\u00f6\u00f6tlemisel. ,,Me soovime tavaliselt, et asjad oleksid t\u00e4iuslikud, kuid elektroonilistes rakendustes on defektid v\u00e4ga olulised,\u201d s\u00f5nas uurimust\u00f6\u00f6 juht Peihong Zhang . ,,Defektsete teemantite kasutamist on pakutud v\u00e4lja mitmetesse rakendustesse alates kvantarvutustehnikast kuni bioloogilise [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":21638,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-21637","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21637","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21637"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21637\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21638"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21637"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21637"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21637"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}