{"id":21641,"date":"2011-10-16T15:55:40","date_gmt":"2011-10-16T12:55:40","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21641"},"modified":"2011-11-19T02:13:41","modified_gmt":"2011-11-18T23:13:41","slug":"leiutati-uus-grafeeni-struktuur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21641","title":{"rendered":"Leiutati uus grafeeni struktuur"},"content":{"rendered":"<p>Suurtes m\u00f5\u00f5tudes grafeeni (loe <a href=\"http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Grafeen\">siit<\/a>) tootmine ja s\u00e4ilitamine on keerukas, sest materjalis toimub kergesti grafeenlehtede grupeerumine. Grafeenil on omadus paberivirna laadsesse kihti koonduda. Sellisel juhul l\u00e4heb kaduma nende kasulik kogupindala. Lisaks on keeruline kihilise grafeeni t\u00f6\u00f6tlemine.<ins><\/ins><\/p>\n<div id=\"attachment_21642\" style=\"width: 250px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111014142619.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21642\" class=\"size-medium wp-image-21642\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111014142619-240x300.jpg\" alt=\"\" width=\"240\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111014142619-240x300.jpg 240w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111014142619-250x312.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111014142619.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 240px) 100vw, 240px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21642\" class=\"wp-caption-text\">Pildil on k\u00e4gardatud grafeen.<\/p><\/div>\n<p>Ameerika Northwestern \u00dclikooli teadlased arendasid v\u00e4lja grafeeni, mis ei kihistu. Uue materjali loomist inspireeris k\u00e4garpaberitega t\u00e4idetud pr\u00fcgikorv. Teadlased suutsid sarnaselt k\u00e4garpaberile grafeeni aatomipaksuse lehe \u00fcmarjaks pallikeseks pressida. Teadust\u00f6\u00f6 avaldati 13. oktoobril teadusajakirjas ACS Nano.<\/p>\n<p>Grafeenil p\u00f5hinevad materjalid grupeeruvad h\u00f5lpsasti t\u00e4nu lehtedevahelisele tugevale Van der Waalsi j\u00f5ule (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Van_der_Waals_force\">siit<\/a>). Kuumutamise, lahustiga pesemise, kompresseerimise ja teiste ainetega segamise kaudu on v\u00f5imalik materjali kihistumise omadusi muuta. Paberivirnal on v\u00e4iksem pindala kui summaarsel paberite pindalal. Sarnaselt kaotab kihistunud grafeen summaarset pindala, millega kaasneb materjali kasulike omaduste v\u00e4henemine. Muuhulgas on kihiline struktuur j\u00e4ik ja seda on keerulisem t\u00f6\u00f6delda.<ins><\/ins><\/p>\n<p>Osad teadlaste r\u00fchmad on \u00fcritanud grafeeni lehti s\u00fcsinikuvabadest \u00fchenditest tehtud kiiludega lahti hoida, ent see muudab materjali struktuuri. K\u00e4gardunud grafeeni kogupindala s\u00e4ilub ja materjali struktuur j\u00e4\u00e4b puutumata. T\u00f6\u00f6r\u00fchma juhi Jiaxing Huangi s\u00f5nul v\u00f5ib pallikesi kokku pressida kui tahes tihedaks, ent sellest midagi ei muutu. Ebatasase pinna t\u00f5ttu ei suuda Van der Waalsi j\u00f5ud grafeeni kihte kokku t\u00f5mmata.<ins><\/ins><\/p>\n<p>Pallikeste moodustamiseks valmistasid teadlased grafeenilehekesi sialdavaid vabaltrippuvaid veetilgakesi, mis gaasijoaga aerosooliks puhuti ja p\u00f5letist l\u00e4bi aeti. Vee kiire aurustumine sunnib lehekesi kapillaarj\u00f5udude kokku t\u00f5mbuma. <ins><\/ins><\/p>\n<p>Saadud grafeeni pallikestel on samad elektrilised omadused, mis lehtgrafeenilgi, ent on kasulikumad rakendustes, mis vajavad suuremaid grafeeni hulkasid. Lisaks p\u00f5hjustab k\u00e4gardumine materjali tugevamaks muutumist. Grafeeni pallikesed on mehaanilistele deformatsioonidele v\u00e4ga vastupidavad. Huangi s\u00f5nul loodab t\u00f6\u00f6r\u00fchm oma avastust rakendada energiatalletus- ja muundamismehhanismides.<ins><\/ins><\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/10\/111014142619.htm\">ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Suurtes m\u00f5\u00f5tudes grafeeni (loe siit) tootmine ja s\u00e4ilitamine on keerukas, sest materjalis toimub kergesti grafeenlehtede grupeerumine. Grafeenil on omadus paberivirna laadsesse kihti koonduda. Sellisel juhul l\u00e4heb kaduma nende kasulik kogupindala. Lisaks on keeruline kihilise grafeeni t\u00f6\u00f6tlemine. Ameerika Northwestern \u00dclikooli teadlased arendasid v\u00e4lja grafeeni, mis ei kihistu. Uue materjali loomist inspireeris k\u00e4garpaberitega t\u00e4idetud pr\u00fcgikorv. Teadlased suutsid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":21642,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-21641","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-grafeengrafaan","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21641","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21641"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21641\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21642"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21641"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21641"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21641"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}