{"id":21651,"date":"2011-10-16T16:35:05","date_gmt":"2011-10-16T13:35:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21651"},"modified":"2011-10-21T09:49:28","modified_gmt":"2011-10-21T06:49:28","slug":"teadlased-avastasid-grafeenisarnase-materjali","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21651","title":{"rendered":"Teadlased avastasid grafeenisarnase materjali"},"content":{"rendered":"<p><strong>Dr. Frederik Wolff-Fabris arendas ja anal\u00fc\u00fcsis koos kaasteadlastega HZDR (Helmholtz-Zentrum Dresden-Rossendorf) laboris uut grafeenile sarnaste f\u00fc\u00fcsikaliste omadustega materjali. Materjali struktuur sarnaneb raud pniktiididele (iron pnictides), k\u00f5rgtemperatuursetele \u00fclijuhtidele, ja omab seega positiivset arenguvaadet. Elementide perioodilisuse tabeli \u00fclesehituse t\u00f5ttu on v\u00f5imalik osad materjali aatomid asendada teiste aatomitega, mille tulemusena on v\u00f5imalik luua \u00fclijuhte, magneetikuid v\u00f5i topoloogilisi isolaatoreid (topological insulators).<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_21652\" style=\"width: 210px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/PicM.jpeg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21652\" class=\"size-full wp-image-21652\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/PicM.jpeg\" alt=\"\" width=\"200\" height=\"377\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/PicM.jpeg 200w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/PicM-159x300.jpg 159w\" sizes=\"auto, (max-width: 200px) 100vw, 200px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21652\" class=\"wp-caption-text\">SrMnBi2 kristallstruktuur on sarnane raud pniktiidide struktuurile. Rohelised on vismuti, sinised strontsiumi ja punased mangaani aatomid.<\/p><\/div>\n<p>Selle aasta sees HZDR-is tugevate magnetv\u00e4ljadega katseid teinud L\u00f5una-Korea teadlane dr. Jun Sung Kim avastas koos Wolff-Fabrisega strontsiumist, mangaanist ja vismutist koosneva SrMnBi<sub>2 <\/sub>h\u00e4mmastavalt grafeenisarnase olemuse.<\/p>\n<p>SrMnBi<sub>2 <\/sub>struktuuri on v\u00f5imalik v\u00f5\u00f5raatomitega h\u00f5lpsasti dopeerida. Dopeerimine p\u00f5hjustab materjali f\u00fc\u00fcsikaliste omaduste muutumist. Nii v\u00f5idakse j\u00f5uda n\u00e4iteks uute magnetmaterjalideni v\u00f5i \u00fclijuhtideni.<\/p>\n<p>Mainitud materjal on samaaegselt mitmete t\u00f6\u00f6r\u00fchmade t\u00e4helepanu all, ent materjali grafeenisarnased omadused avalduvaid vaid \u00fclitugevate, n\u00e4iteks HZDR-is genereeritavate, magnetv\u00e4ljadega. Selle t\u00f5ttu j\u00f5udiski teadlastepaar konkurentidest artikli avaldamises ette. T\u00f6\u00f6 avaldati mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.hzdr.de\/db\/Cms?pNid=473&amp;pOid=34540\">HZDR<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Dr. Frederik Wolff-Fabris arendas ja anal\u00fc\u00fcsis koos kaasteadlastega HZDR (Helmholtz-Zentrum Dresden-Rossendorf) laboris uut grafeenile sarnaste f\u00fc\u00fcsikaliste omadustega materjali. Materjali struktuur sarnaneb raud pniktiididele (iron pnictides), k\u00f5rgtemperatuursetele \u00fclijuhtidele, ja omab seega positiivset arenguvaadet. Elementide perioodilisuse tabeli \u00fclesehituse t\u00f5ttu on v\u00f5imalik osad materjali aatomid asendada teiste aatomitega, mille tulemusena on v\u00f5imalik luua \u00fclijuhte, magneetikuid v\u00f5i topoloogilisi isolaatoreid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":21652,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-21651","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21651","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21651"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21651\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21652"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21651"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21651"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21651"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}