{"id":21660,"date":"2011-10-16T20:38:25","date_gmt":"2011-10-16T17:38:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21660"},"modified":"2011-10-16T20:39:30","modified_gmt":"2011-10-16T17:39:30","slug":"jalgiti-elektronide-liikumist-molekulis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21660","title":{"rendered":"J\u00e4lgiti elektronide liikumist molekulis"},"content":{"rendered":"

Aastal 1999 suutis Nobeli preemia laureaat Ahmed Zewail ultral\u00fchikeste laserimpulsside abil j\u00e4lgida aatomite liikumist ja modelleeris selle p\u00f5hjal keemiliste \u00fchendite reaktsiooni protsessi. Sel hetkel oli elektronide liikumise j\u00e4lgimine veel tulevikutsenaarium. T\u00e4nu hiljutistele lasertehnoloogia ja attosekund-spektroskoopia (1 attosekund = 10-18<\/sup> s) arengutele on aga t\u00f6\u00f6 j\u00f5udsalt arenenud. Elektronide liikumise j\u00e4lgimisega sai esimesena koos Kanada ja Prantsusmaa koost\u00f6\u00f6partneritega hakkama ETH professor Hans Jakob W\u00f6rner.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pildil on kujutatud lagunemiseelse NO2 molekuli elektronkatte kaks v\u00f5imalikku olekut ja kooniline l\u00f5ige.<\/p><\/div>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm kiiritas \u00fclil\u00fchikeste ultravioletse valguse impulssidega l\u00e4mmastikdioksiidi (NO2<\/sub>) molekule. Taoline molekuli ergastamine paneb elektronid liikuma. Elektronid korrastuvad \u00fcmber, mis p\u00f5hjustab l\u00fchiajalise elektronkatte v\u00f5nkumise. Elektronkatte v\u00f5nkumine p\u00f5hjustab omakorda molekuli v\u00f5nkumise ja l\u00e4mmastik-monooksiidiks ja hapnikuks lagunemise.<\/p>\n

NO2<\/sub> sobib elektronide liikumise j\u00e4lgimiseks h\u00e4sti, sest sama ruumigeomeetria juures saab molekuli elektronil olla kaks energeetilist olekut. Sellist n\u00e4htust kirjeldatakse tavaliselt koonilise l\u00f5ikumisena (conical intersection). Kooniline l\u00f5ikumine on fotokeemia seisukohalt v\u00e4ga oluline ja esineb looduslikes fotoprotsessides sageli. N\u00e4iteks tekib valguse sattumisel inimese silma v\u00f5rkkesas elektronide liikumine, mille t\u00f5ttu v\u00f5rkkesta molekulid muudavad kuju. Kuju muutused kodeeritakse elektriimpulsside abil informatsiooniks ja edastatakse ajju. Koonilise l\u00f5ikumise omap\u00e4ra on v\u00e4ga efektiivne elektronide liikumise \u00fcle kandumine aatomite liiklumisele.<\/p>\n

Esimene kahest ultraviolettvalguse impulsist on n\u00f5rgem ja paneb elektronkatte v\u00f5nkuma. Teine, tugevam impulss, l\u00f6\u00f6b molekulist elektroni lahti, p\u00fc\u00fcab selle siis kinni ja heidab molekuli suunas tagasi. Protsessi tulemusena kiirgub attosekundiline valgusimpulss, milles sialdub informatsioon molekuli elektronkatte jaotusest.<\/p>\n

Taolist informatsiooni elektronide ja keemiliste protsesside iseloomu kohta varem hankida ei suudetud. NO2<\/sub> p\u00f5hjal tehtud katsed lubavad teha koos vastavate mudelitega olulisi fotokeemiliste protsesside \u00fcldistusi. Fotokeemia vastu on teadusmaailmas suur huvi, eelk\u00f5ige seoses p\u00e4ikesepaneelide ja kunstliku fotos\u00fcnteesiga.
\n
\nAllikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aastal 1999 suutis Nobeli preemia laureaat Ahmed Zewail ultral\u00fchikeste laserimpulsside abil j\u00e4lgida aatomite liikumist ja modelleeris selle p\u00f5hjal keemiliste \u00fchendite reaktsiooni protsessi. Sel hetkel oli elektronide liikumise j\u00e4lgimine veel tulevikutsenaarium. T\u00e4nu hiljutistele lasertehnoloogia ja attosekund-spektroskoopia (1 attosekund = 10-18 s) arengutele on aga t\u00f6\u00f6 j\u00f5udsalt arenenud. Elektronide liikumise j\u00e4lgimisega sai esimesena koos Kanada ja Prantsusmaa […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":21661,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-21660","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21660","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21660"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21660\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21661"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21660"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21660"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21660"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}